Toomas Vitsut seadusemuudatusest: võimu kritiseerijaid võidakse relvaloa taotlemisel represseerima hakata

 (54)

BC Kalev Cramo toetajad lasketiirus
LasketiirFoto: Eero Vabamägi

Eilsel õiguskomisjoni istungil ei leidnud relvaseaduse muudatused komisjoni liikmete enamuse toetust. Eelnõu vastaste seas on ka Keskerakonda kuuluv Toomas Vitsut, kelle hinnangul on inimese julgeolekuohu hindamisel jäetud liiga lai tõlgendusruum, mistõttu võidakse institutsioone kritiseerinud inimene relvaloast ilma jätta.

Eilne õiguskomisjoni hääletus relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse üle lõppes häältega 6:4 eelnõu vastaste kasuks.

Komisjoni enamuse toetuseta jäänud eelnõu vastu olid Vabaerakonna, Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Reformierakonna saadikute kõrval ainsa koalitsioonierakonna poliitikuna Toomas Vitsut.

"Tema seisukoht oli isiklik, jäik ja selge," kommenteeris õiguskomisjoni esimees ja Keskerakonna asejuht Jaanus Karilaid oma partei- ja komisjonikaaslase vastuseisu.

"Kui ministeerium eelnõud eelnevalt ise tagasi ei võta, siis otsustab suur saal, kas nad on nõus teatud nõuete karmistamisega või mitte. Nüüd on pall suure saali käes, kas eelnõu kukub läbi või mitte," lisas Karilaid.

Vitsut: eelnõus on vaja palju asju täpsustada ja ümber teha

Keskfraktsiooni kuuluv riigikogu õiguskomisjoni liige Toomas Vitsut otsustas mitte toetada antud eelnõud, kuna tema hinnangul vajab see hulganisti täpsustusi ja ümbertegemist.

Seotud lood:

"Algusest peale, kui seda asja esitleti, räägiti, et tegemist on mõningate kosmeetiliste muudatustega. See oli põhjendus, miks ei ole sellel väljatöötamiskava, mis peaks seaduseelnõudele eelnema. Tegelikult, kui ikkagi tutvud selle materjaliga, on täiesti üheselt selge, et ei ole tegemist väga tühiste muudatustega. Selle seadusega muudetakse põhimõtteliselt väga paljusid asju," leidis Vitsut.

Loe veel

Ta lisas, et tema arvates ei olnud see seadus päris selline, nagu seda esitleti. Kuigi seadusele olid oma arvamuse andnud mitmed institutsioonid, sealhulgas riigikohus ja õiguskantsler, ning neid arvamusi oli väidetavalt arvestatud, jäi Vitsutile vastupidine mulje.

Vitsut tõi näitena riigikohtu etteheite, et paljud asjad on sätestatud imperatiivses vormis ja kaalutluseks relvaloa andmisel ruumi ei jää. "See on üldse viimasel ajal seadusandluse probleem, et paljud asjad püütakse ära sätestada ja hiljem kaalutlusõigust kohtule või mõnele ametnikule, kes peaks otsustama, ei jää," märkis Vitsut.

Kas jõulise avaldusega säranud EKRE poliitik saaks ikka relvaloa?

Relvaloa taotlemisel ja pikendamisel on tingimusi oluliselt muudetud ja sinna hulka kuulub ka julgeolekuohu hindamine, mis on Vitsuti hinnangul täiesti kohane.

Talle valmistavad muret hindamiskriteeriumid, mille alusel relvaloa taotleja sobivust hinnatakse. Ehk kui mõnes seaduse punktis võiks Vitsuti arvates kaalutlusruumi rohkem olla, siis julgeolekuohu hindamisel on kaalutlusruumi küllalt, kuid kriteeriumid liialt subjektiivsed.

"Materjali läbi töötades tekkis mul mulje, et sobivust võib hinnata ka näiteks selle alusel, kui sa näiteks oled kuskil mõne institutsiooni kohta midagi öelnud. Kui inimese öeldu mõnele institutsioonile ei meeldi, siis relvaloa taotlemisel võidakse seda pahaks panna ja selle põhjal hakata relvaloa taotlejat või pikendajat represseerima. Minu arvates vajab see koht täpsustamist ja konkreetsemaks tegemist," sõnas Vitsut.

Ta selgitas, et seaduseelnõust ei ole aru saada, mis kriteeriumite alusel ametnik otsustab, miks ta selle loa jätab välja andmata. See tõlgendusruum on jäetud nii laiaks, et kui keegi on esinenud solvavate väljenditega, kuulub ka see kriteeriumite hulka. Mul tekib küsimus, et kui näiteks EKRE poliitik teeb mõne jõulise avalduse ja pärast seda läheb relvaluba taotlema, siis kas ta ikka saab selle relvaloa või mitte?"

Kõik muudatused pole ebaõnnestunud

Seaduses on ka mitmeid muudatusi, mis on Vitsuti hinnangul asjakohased. Näiteks toetab ta plaanitavat muudatust, et relvaloa pikendamisel hakataks nõudma ka praktiliste oskuste ettenäitamist. "Minu praktika ütleb täiesti selgelt seda, et kui sa oled taotlenud relvaloa ja vahepeal ei ole relvaga tiirus laskmas käinud, siis sellised relvaomanikud on kindlasti nii oma ümbritsevatele inimestele kui ka iseendale ohtlikud. See on väga asjakohane ettepanek."

Nagu ka käesoleva aasta jaanuaris riigikaitsekomisjoni istungil, tekitas ka eilsel õiguskomisjoni istungil pikema arutelu küsimus relvaloa eksami sooritamisest tõlgi abil.

"Endine siseminister Hanno Pevkur ütles, et nemad välistasid eksamite sooritamise tõlgi abil. Ma arvan, et arvestades meie reaalset olukorda, kus meil on palju venekeelseid inimesi, siis see on täiesti kohane. Küll aga tuleks muudatus pigem selles suunas läbi vaadata, et kas piisavalt arvestatakse seda olukorda või ei arvestada. Meil läks diskussiooniks, et tegelikult naabritel Soomes on võimalik nii soome kui rootsi keeles relvaeksamit teha. Soomlased on oma rahvastiku koosseisu arvestanud ja teinud kaks riigikeelt. Meil ei ole vaja kahte riigikeelt, meil piisab ühest, aga samas me peaksime ikkagi arvestama, et meil on palju ka venekeelseid inimesi," selgitas Vitsut.

Relvaseaduse muudatused

Riigikogu õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mis kohustab enesekaitserelvade omanikke iga viie aasta tagant uuesti katseid läbima ja paneb neid iga relva puhul selle vajalikkust põhjendama. Politsei- ja piirivalveametil (PPA) on õigus loa andmisest keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud või kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule.

Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elaval välismaalasel tuleb eelnõu järgi sooritada Eestis relvaloa eksam ka siis, kui talle on väljastatud relvaluba juba mõnes teises riigis. Relvaeksam tehakse eesti keeles või eesti keele mittevaldamisel tõlgi abil muus keeles. Ilma tõlgi abita tuleb aga sooritada tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse.

Kui praegu võib Eestis relvaloa omandanud inimene soetada enesekaitse eesmärgil kuitahes palju tulirelvi, siis tulevikus võib tal olla neid kuni kaheksa. Enama puhul on tegemist eelnõu kohaselt juba kollektsioneerimisega ning selleks peab omanik taotlema eraldi loa. Tulevikus tuleb ka laskekõlbmatud tulirelvad PPAs registreerida.

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on riigikogu täiskogus esimesel lugemisel 27. septembril.

125 000€
Raasiku vald, Majaosa
99 900€
Tallinn, Korter
126 500€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
93 000€
Tallinn, Korter
275 000€
Tallinn, Korter
229 000€
Rae vald, Majaosa
72 500€
Tallinn, Korter
243 000€
Tallinn, Majaosa
112 800€
Jõelähtme vald, Korter
70 000€
Tallinn, Korter

123 100€
Tallinn, Korter
189 000€
Tallinn, Äripind
115 900€
Tallinn, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare