Riigikogu esimese koosseisu liige Toomas Alatalu meenutas Delfi palvel lähiminevikku ja hindas, et oluline otsus Eesti jaoks oli 1994. aastal juulilepingute ratifitseerimine, mis nõudis riigimehelikkust ja sellega tuli riigikogu toime.

„Aktiivsest avalikkuse kaasalöömisest on meeles Eesti territoriaalmere piiri paraku jõuga kehtestamine 1993. aastast, mille käigus kahe silma vahele jäänu lahvatas kaks aastat hiljem “kilusõjaks” ja emotsioone täis Liivi lahe jagamiseks,” ütles Alatalu.

Teiseks märkis ta järelümberasunute majade tagastamisega seotut. „Siiani on häbi meenutada, kuidas juristid sokutasid meie seadustesse sisse fraas „Saksa riigiga sõlmitud lepingud“, ehkki on selge, et Saksa-Eesti ja Saksa-NSVL lepingutel on põhimõtteline vahe,“ rääkis Alatalu.

Provintsimehed Vähi ja Ansip - tugevad juhid

Valitsusjuhtidest hindas Alatalu juhina tugevateks Tartust tulnud Andrus Ansipit ja Valgast tulnud Tiit Vähi. „Pikalt pealinnas istunud mehed on juba ette kartlikud, bürokratiseerunud ja aldid täitma pigem väljast tulevaid nõuandeid,“ põhjendas Alatalu. „Aga nende jagajaid oli ülearu palju ja vaid vähesed julgesid vastuseks küsida - miks teil oma kodumaal see pole nii, nagu meile räägite.“

„Tänane seis Euroopa Liidus kinnitab suurepäraselt, et me pidanuks neil „tarkadel“ varem hõlmast kinni võtma ja küsima, ent kergem oli viisaka inimesena kõigega nõus olla,“ ütles Alatalu. „Provintsist suurde poliitikasse tulnutel on säilinud rohkem oma mõtlemist, otsustusvõimet ja ka julgust! Seda kuniks nemadki lastakse läbi suure poliitika torudest, mida ühe mainitu puhul saab juba täheldada.“

Samas nentis Alatalu, et on olnud ka nõrku peaministreid ja päris palju oma rolliga mitte toime tulnud ministreid.

Lõppeval nädalal möödus riigikogu taasmoodustamisest 20 aastat. Delfi palus poliitikutel teha nendele aastatele lühike tagasivaade.