Rootsi valitsus tunnustas neljapäeval ametlikult Palestiina riiki, teatas välisminister Margot Wallström pressikonverentsil.

„Peamine põhjus on, et valitsus leiab, et rahvusvahelise õiguse kriteeriumid Palestiina riigi tunnustamiseks on täidetud. On olemas territoorium, on olemas elanikkond ja on olemas valitsus,“ ütles Rootsi välisminister.

Alatalu arvates on tegemist õige otsusega ning riik peaks võtma selge hoiaku koos Põhjamaadega.

„Ma arvan, et asi läheb õiges suunas. Kui me vaatame praegust seisu maailmas, siis tähelepanu on küll koondunud Ukrainale, kuid Ukraina riik on kindlalt jalul, kui välja arvata separatismikolle. Kuid tähtsaim konfliktipiirkond on endiselt Lähis-Idas. Ning selle koldeks tuleb lugeda Palestiina-Iisraeli konflikti,“ rääkis Alatalu.

Iisrael on aastakümneid takistanud Palestiina riigi loomist. Kui tuletada meelde kasvõi New Yorgi pilvelõhkujate ründamist 2001. aastal, siis Al-Qaeda terroriorganisatsioon ütles ju selgelt, et see on protest Iisraeli okupatsioonipoliitika jätkumise vastu. Tulid juurde konfliktid Afganistanis, Iraagis ja vahepeal Araabia kevad, kuid Palestiina-Iisraeli konflikt jätkus. Kuni ei looda Palestiina riiki, ei ole mõtet loota, et sellesse piirkonda rahu saabuks,“ arvas Alatalu.

Toomas Alatalu hinnangul on Eesti seisukohti Palestiina-Iisraeli konfliktis mõjutanud Ameerika Ühendriigid ning peamiselt sealne Vabariiklaste Partei.

USA-s on kaks erinevat lähenemist. Üks on see, mida on ajanud Obama valitsus ning teine, mis on eelmise presidendi ja Vabariiklaste oma. Mulle tundub, et meie valitsuse positsioonile on rohkem mõju avaldanud Vabariiklaste Partei, kuni selleni välja, et meie valitsus on väitnud, et Palestiinal puuduvad riigi tunnused. Niisuguste avaldustega ei saa kohe kuidagi nõus olla,“ väitis Alatalu.

Tema arvates võiks Eesti ära oodata Ühendriikides peagi toimuvad vahevalimised ning peale seda võtta selge seisukoht.

„USA-s on Palestiina-Iisraeli konflikt praegu põletav teema tänu valimiskampaaniale, aga kuna vahevalimised toimuvad järgmisel nädalal, siis pärast seda on Eestil paras aeg võtta selge seisukoht Palestiina kasuks,“ lausus Alatalu.

„Peale Rootsi liigub Palestiina tunnustamise suunas ka Norra ja Island. Eestil tuleks siin võtta selge hoiak koos Põhjamaadega ning loobuda tõrjuvast hoiakust Palestiina tunnustamise suhtes,“ nentis politoloog.