1. aprillist kehtima hakkav määrus nõuab kõigilt tööandjatelt töökeskkonna riskianalüüsi tegemist, et selgitada ohtu naise tervisele. Riskianalüüsi peab tegema ka büroodes.

Ohuteguriteks on eri kiirgused, vibratsioon ja müra, temperatuur, kemikaalid, vaimset ja füüsilist ülepinget põhjustavad sundasendid ja liigutused, samuti üksi töötamine, kui õnnetuse korral pole võimalik abi kutsuda.

Sotsiaalministeeriumi töökeskkonna osakonna juhataja Tiit Kaadu hinnangul pole määruses sätestatud nõuetes midagi utoopilist. “Mingi nurga, kus saab täita määruses ettenähtud kohustusi, leiab igas ettevõttes,” mainis ta.

Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriisi sõnul tingivad need nõuded töötajate ja tööandjate kokkumängu, sest väikeettevõtetes pole nende täitmine võimalik.

Vastuvõetud määrus vähendab rasedate ja noorte emade võimalusi tööturul läbi lüüa. Iga üksiku raseda pärast pole ettevõttel mõtet juurdeehitustele kulutusi teha, sest investeering, mis tehakse tööturul nõrgemal positsioonil oleva inimese pärast, kahandab tema võimalusi tööd saada.