Sihtkontroll viidi läbi ettevõtetes, kus on varasemalt diagnoositud kutsehaigusi. Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu selgitas, et iga kutsehaigestumise uurimine peab lõppema plaaniga, kuidas samalaadseid juhtumeid tulevikus vältida.

Kontrolli tulemusel võib Maripuu hinnangul pööravad ettevõtjad töökeskkonnale suuremat tähelepanu. Samuti on täiendatud riskianalüüsi ning kavandatud abinõusid töökoormuse vähendamiseks.

Maripuu tõdes, et oma vigadest osatakse õppida ja uusi kutsehaigestumise juhtumeid püütakse vältida. Samas tõdes ta, et kutsehaigus on kui hiiliv oht, mis kujuneb aegamisi ja võib minna aastaid, enne kui tervisehädad häirima hakkavad.

Kontrolli tulemusena soovitas Tööinspektsioon tööandjail üle vaadata, kas töökeskkonna riskianalüüsis on arvestatud kõiki ohutegureid. Samuti tuleb üle vaadata ning ajakohastada kõiki ettevõttes kasutusel olevaid ohutusjuhendeid, et neisse kirjapandu oleks vajalikul hetkel asjakohane ning vastaks reaalsele olukorrale.

Ohuteguritega kokku puutuvad töötajad tuleb kindlasti saata tervisekontrolli, et tervisehäired õigeaegselt avastada. Töötervishoiuarst teeb ka töökorralduslikke ning tervist edendavaid ettepanekuid, et aidata töötaja tervist säilitada. Seetõttu tuleb töötervishoiuarsti otsustesse suhtuda tõsiselt ning tutvuda hoolikalt iga töötaja kohta esitatud ettepanekute ja soovitustega.

Sihtkontrolli käigus külastati ettevõtteid Harjumaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Tartumaal, Viljandimaal ning Võrumaal.

2016. aastal registreeriti 39 uut kutsehaigestumise juhtumit. Kutsehaigus diagnoositi 15 mehel ja 24 naisel. Tööst põhjustatud haigestumiste teatisi registreeriti 95. Lühim kutsehaigestumise väljakujunemise periood on alla aasta ning pikim 43 aastat. Noorim kutsehaiguse diagnoosi saanu oli 37-aastane ning vanim 64-aastane. Enamikke kutsehaigusi põhjustab liiga suur füüsiline koormus.