Toobal: ei saa nõus olla, et kõikide komisjonide töö 30 aastaks salastatakse
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal ei olnud nõus mõttega riigikogu komisjonide tööd liigselt salastada.
Kindlasti ei saa tema sõnul nõus olla sellega, et kõikide komisjonide töö ühe malli järgi 30 aastaks saladuseks kuulutatakse. "On mõistetav, et näiteks riigikaitse- või väliskomisjonis võivad tulla arutlusele teemad, mida ei saa riigikaitse seisukohast avalikustada - ja usun, et selle vastu keegi ka ei protesti," nentis Toobal.
Põhimõtteline probleem seisneb selles, et just komisjonides toimuvad kõige tulisemad vaidlused ja arutelud eri seaduste ja probleemide üle ning neist aruteludest jõuab riigikogu suurde saali tihti vaid väike osa. Eesti rahvani peab aga jõudma informatsioon sellest, mida riigikogus tehakse. "Komisjonide töö salastamine võib kaudselt tuua kaasa ka olukorra, kus seaduseelnõu ettekandmisel vastab komisjonipoolne ettekandja vaid, et see on salastatud 30 aastaks. Sellise olukorra tekkimist tuleb kindlasti vältida," hoiatas Toobal.
Ta tõi näite riigieelarve kontrolli erikomisjonist, mida juhib Mihhail Stalnuhhin ja mille istungeid kantakse veebis reaalajas üle. "Oleks ju absurdne, kui me salastame selle komisjoni töö, mis on loodud probleemide leidmiseks riigi juhtimisest," kommenteeris Toobal.
"Loodan, et antud küsimuses õnnestub leida mõistlik kompromiss, kus jääb võimalus nii konfidentsiaalsuseks kui ka avalikuks aruteluks. Igas riigikogu komisjonis on aeg-ajalt neid teemasid, mida võiks täiesti vabalt veebi vahendusel üle kanda. Kindlasti on huvilisi iga teema jaoks. riigikogu töö peab olema võimalikult avatud ja inimesi kaasav," lisas Toobal.
Riigikogu juhatusest on läinud põhiseaduskomisjoni arutamisele eelnõu, mis täpsustab seda infot, mis komisjonide protokollidesse kantakse. Ühelt poolt suureneb avaliku info hulk, aga komisjonide istungite salvestised salastatakse eelnõu projektiga 30 aastaks.
Istungite salvestised on ka praegu mitteavalikud ja neid pole antud isegi prokuratuurile, kui neid küsiti 2012. aastal seoses Reformierakonna rahastamise kriminaaluurimisega. Kui seni oli lahtine, kui kauaks salvestised salastatakse, siis riigikogu juhatus on pannud selle tähtaja paika.
Samm suurema salastatuse poole on ka nõue, et riigikogu liikmed austaksid komisjoni arutelu konfidentsiaalsust ja ei avaldataks istungil arutatut isikustatud kujul enne protokollile allakirjutamist. Mitmed põhiseaduskomisjoni liikmed on juba kommenteerinud, et see nõue on absurdne, sest muudab saadikutele võimatuks komisjoni istungil toimunu sisulise kommenteerimise.
Protokoll peab projekti kohaselt kokkuvõtlikult kajastama komisjoni istungi käiku ja komisjoni istungil vastuvõetud otsuste ning seisukohtade kujunemist. Protokoll ei kajasta riigisaladust, salastatud välisteavet ja teavet, mis on kuulutatud asutusesiseseks kasutamiseks.
Samm suurema avatuse suunas on aga komisjonide hääletamistulemuste nimeline kandmine protokolli. Seni oli protokollis kajastatud vaid üldine hääletustulemus ehk polnud kirjas, kuidas üks või teine saadik mingis konkreetses küsimuses hääletas.
