Uue ravikindlustussüsteemi loomisel võetakse aluseks töötuskindlustussüsteem, kuhu panustavad nii tööandjad kui ka töövõtjad ja seda juhitakse pariteetsetel alustel.

"Tegemist ei ole mitte lihtsalt maksukorraldusliku, vaid sisulise muudatusega," rõhutas tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. "Sotsiaalmaksureformi eelduseks on, et töötajate netopalk ei lange ja kindlustuskaitse võrreldes senisega ei halvene."

Kriisi sõnul tegid tööandjad juba oma esimeses manifestis ettepaneku viia sotsiaalmaksukohustus tööandjate ja töövõtjate vahel pariteetsetele alustele, muutes sotsiaalmaksu osaliselt töövõtja maksuks. See võimaldaks sotsiaalkindlustuse küsimustesse kaasata ka kindlustatud isikud – töövõtjad.

Sotsiaalmaks muutuks üksikisiku tulumaksuks

"Sotsiaalmaksu ja tulumaksu käsitlemine üksikisiku maksukohustusena võimaldaks teha selgemaid valikuid tulu ümberjaotamise osas ja suurendaks ühiskondlikku huvi maksude otstarbeka kasutamise kontrollimiseks. Eesti poleks selles küsimuses erandiks, sest ka teistes riikides on võetud suund sotsiaalmaksu käsitlemisele üksikisiku tulumaksuna," öeldakse "Tööandjate manifestis 2007–2011".

"Euroopa Liidus on sotsiaalmaksu koormuse jagamine töötajate ja tööandjate vahel tavaline," võrdles Kriis. "Näiteks Euroopa majandusmootoriks ja sotsiaaldialoogi musternäidiseks oleval Saksamaal jaotub sotsiaalmaks tööandja ja töövõtja vahel võrdselt ning sellele on seatud lagi."

"Selles võrdluses oleks meie pakkumine ametiühingutele isegi vastuvõetavam – rahaliselt mahukama pensionikindlustuse eest tasuvad jätkuvalt tööandjad," märkis Kriis.

Sotsiaalmaksu näol on sisuliselt tegemist üksikisiku tulumaksu eriliigiga, mille eesmärk on finantseerida ravikindlustuse- ja riikliku pensionikindlustuse süsteeme.

Vastavalt sellele jaguneb sotsiaalmaks (33%) ravikindlustusmaksuks (13%) ja pensionikindlustusmaksuks (20%). Sotsiaalmaksu omapäraks Eestis on asjaolu, et selle maksmise eest vastutab tööandja ja sotsiaalmaks ei kajastu otseselt töötaja brutopalgas nagu tulumaks.

Tööandjate keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega.