Tööandjad: tööpuudus enam ei kasva
"Mitmete näitajate põhjal võime öelda, et Eesti majandus on tänaseks põhja läbinud. Mõistagi on siin kaasa aidanud väliskeskkonna paranemine, kuid olulised on olnud ka riigi enda pingutused, seda eelkõige fiskaalpoliitika osas," ütles Kriis Delfile.
"On tavapärane, et tööturu arengud käivad majandustsüklite suhtes viitajaga ja nii on ka tööpuuduse kasvu jätkumine sel aastal olnud ootuspärane," lisas ta.
Samas toonitas Kriis, et on ilmne, et tööpuuduse kasv aeglustub. Registreeritud tööpuudus kasvas jaanuaris 4,9 protsenti, veebruaris 2,5 protsenti ja märtsis 1,4 protsenti eelmise kuuga võrreldes. "Aasta teises pooles on oodata tööturu stabiliseerumist, toetavat mõju avaldab siin sesoonsusest tingitud hõive kasv teises ja kolmandas kvartalis. Seega võib väita, et tööpuudus on tippu tegemas ja enam edasi ei kasva."
Savisaar ennustas oma blogis, et oodata on ka pankrottide sagenemist.
Kriis ütles, et kuigi majandustsükkel on pöördunud, ei ole pankrottide jätkumises midagi erakordset. Samas on raske näha nende edasist hoogustumist. "Madal sisenõudlus küll püsib, kuid suurem osa ettevõtete kohanemisest peaks täna olema läbitud ja ettevõtluskeskkonna paranemisele hakkab üha enam oma toetavat mõju avaldama välisnõudluse kasv," sõnas Kriis.
Kriisi sõnul on väliskaubandusbilansi saldo plussi jõudmise puhul tegemist suuresti soodsate olude kokkulangemisega, mille hulgas omal kohal on tõepoolest madal sisenõudlus ja selle mõju impordinumbritele.
"Samas ei ole põhjust sisenõudluse langust nimetada üldiseks vaesumiseks. Jah, buumi aegadega võrreldes on tarbimise mahud enam kui 20 protsenti madalamad, kuid nimetagem seda pigem naasmiseks normaaltasemetele," märkis Kriis.
Hea lugeja, kas sina usud, et kõige hullem aeg on möödas? Kirjuta oma lugu meiliaadressile rahvahaal@delfi.ee või kasuta lehe vasakul servas olevat Rahva hääle vormi!
