Tööandjad ja kaubanduskoda: Valitsuse plaanitav panditulumaks kahjustab Eesti konkurentsivõimet

 (18)

Tippjuhid on tulumaksu maksustamise vastu.
Tippjuhid on tulumaksu maksustamise vastu.Foto: Ago Tammik

Kontsernisiseste laenude ja finantseerimistehingute maksustamine 20 protsendi suuruse tulumaksuga ehk nn panditulumaks kahjustab Eesti ettevõtluskeskkonda, lahendamata tegelikku probleemi, leiavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Rahandusministeerium soovib panditulumaksuga piirata Eestis asuva tütarettevõtte kasumi väljaviimist välismaal asuvasse emaettevõttesse laenude kaudu.

„Nõustume, et mõned ettevõtted tõepoolest kasutavad sellist lahendust maksudest kõrvale hiilimiseks ja probleemiga tuleb tegelda. Siiski ei ole panditulumaksu kehtestamine meie hinnangul proportsionaalne meede, sest sellega kahjustatakse ettevõtluskeskkonda ja tehakse põhjendamatult keerulisemaks õiguskuulekalt käituvate ettevõtete tegevus,“ kinnitas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. „Kuigi eesmärk on tõestada kasumi pahatahtlikku Eestist välja viimist, mõjutab panditulumaksu kehtestamine negatiivselt ka kohalikke ettevõtteid – maksu ei ole võimalik kehtestada selliselt, et see kehtiks vaid välismaiste emaettevõtetega kontsernidele. Viimane poleks ka põhjendatud, sest kindlasti ei saa väita, et enamik rahvusvahelisi kontserne tegeleks laenude abil Eestist kasumi väljaviimisega.“

Loe veel

Seotud lood:

Panditulumaks toob ettevõtetele kaasa suureneva bürokraatia, kaasnevad ka otsesed majanduslikud kulud, selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Rahandusminister ei saa aru, et püüdes lahendada probleemi, läheb ta tegelikult maksustama ettevõtete igapäevast majandustegevust. See halvendab taaskord Eesti maksukeskkonda, mis on viimaste Rahandusministeeriumi algatuste tõttu niigi kiiresti halvenemas,“ ütles Tamsar.

„Kui praegu saab emaettevõte ühe tütarettevõte investeeringuteks kasutada teise ettevõtte vahendeid, siis selliste tehingute maksustamine suunab ettevõtted vajalikke ressursse hankima pangalaenu kaudu, millelt tuleb tasuda intressi. Tulemuseks on investeeringute vähenemine ja üleüldine ettevõtluskeskkonna halvenemine,“ lisas Tamsar.

Ettevõtlusorganisatsioone teeb murelikuks, et taaskord on Valitsus töösse pannud idee, millel mõju ettevõtluskeskkonnale on analüüsimata. Enne maksu kehtestamist tuleks vastata küsimustele, milline on konkreetne rahaline mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, kuidas mõjutab uus maks välisinvesteeringuid, milline on mõju ettevõtluskeskkonnale tulevikus ja millised on alternatiivid probleemi lahendamiseks.

Põhjaliku analüüsi tegemata jätmise tõttu on ministeeriumil jäänud kahe silma vahele asjaolu, et probleemi saab lahendada ka täna kehtivate õigusaktide alusel. Näiteks on Riigikohtu lahendite ja kehtivate seaduste järgi võimalik maksustada näilist tehingut selle tegeliku sisu järgi. Probleemiga võitlemiseks on ka lihtsamaid meetmeid – ettevõtjatega otsesuhtlus, avalik teavitamine, märgukirjad jne.

Koja ja Tööandjate hinnangul on planeeritavas panditulumaksus palju küsitavusi, mis vajavad analüüsimist – miks soovitakse maksustada just üle kaheaastaseid laene, miks deponeeritud panditulumaks laekuks tagastamisel ettemaksukontole jne. Nende ja veel mitme küsimusega pöördusid ettevõtlusorganisatsioonid hiljuti nii rahandusministri kui ka Maksu- ja Tolliameti poole.

Valitsus on lubanud seista majandusarengu eest ja soodustada ettevõtlust. Kaubanduskoda ja Tööandjate keskliit on murelikud, et senised sammud ja plaanid on pigem andnud vastupidist sõnumit. Väikesed positiivsed muudatused, nagu ettevõtluskonto mikroettevõtetele, ei kata kuidagi maksumuudatustega tehtavat kahju.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare