Töötukassa on töötutele hüvitiste maksmise ja veel mõne teemaga tegelev organisatsioon, mille juhtimises osalevad võrdselt tööandjad, ametiühingud ja valitsus. Töötukassa saab oma raha töötuskindlustusmaksest, mida iga töötaja brutopalga pealt maksavad nii töötajad ise kui tööandjad.

Töötukassa nõukogus olid ametiühingud ja tööandjad ühel meelel, et aastal 2017 tuleks töötuskindlustusmakse suurust langetada töötajatel praeguselt 1,6 protsendilt 1,4 protsendi peale ja tööandjatel 0,8 protsendilt 0,7 protsendini. Valitsus lükkas selle ettepaneku tagasi, viidates vajadusele rahastada järgmisel aastal jõustuva töövõimereformi kulusid.

Varem on räägitud, et töövõimereformi kulud kaetakse eurorahadest. Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsari sõnul pidi valitsus ise andma raha juurde, kui eurorahadest enam ei piisa.

Töövõimereformi rahastamine

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Risto Kaarna selgitas, et töövõimereformis rahastatakse eurorahadest üleminekukulusid nagu süsteemi väljatöötamine, juurutamine, IT-lahendused ja ühekordseid töövõimetuid aktiveerivate meetmete kulusid. Püsikulusid, näiteks töötukassa personali- ja majandamiskulud, eurorahade kasutamise reeglid katta ei luba. Need kaetakse töötukassa vahenditega.

Töötukassal on praeguseks juba üle poole miljardi euro suurused reservid ja raha tiksub pidevalt juurde. Tamsari sõnul töötab töötukassa praegu umbes 25 protsendilise kasumlikkusega. Sellest kasumlikkusest võiks iga eraettevõte vaid unistada. Töötuskindlustusmakse langetamine oleks tähendanud reservide kogumise tempo aeglustumist.

Kaarna vastas, et sügav ja pikaajaline majanduskriis kulutaks suure osa sellest reservist ära. Põhjuseks on, et palgad ja seega ka hüvitised on nii mahult kui ka kestuselt kasvanud, samuti rahastatavate teenuste maht ja ulatus. Kriisi tingimustes vähenevad ka töötukassa tulud. Suur reserv on vajalik, et järgmine kriis üle elada ilma järskude maksutõusudeta, nagu juhtus viimati, kui makset tõsteti 0,9 protsendilt 4,2 protsendile.

Sihtotstarbeline raha

"Ja majanduskriisi tingimustes peaks tegelikult majandust elavdama, hoopis langetades maksukoormust. Täiendavalt lisaks, et kuna palgad ja hüvitised ajas nominaalselt kasvavad, kasvavad ka potentsiaalsed tuleviku kohustused, mistõttu peab kasvama ka töötukassa reservvahendite maht," kommenteeris Kaarna.

Tamsari sõnul on töötuskindlustusmakse sihtotstarbeline töötajate ja tööandjate ühine raha mustadeks päevadeks. Ta süüdistas valitsust soovis seda lihtsalt riigi kulude katteks ära kulutada.

Kaarna sõnul pole aga midagi muutunud. "Töötuskindlustusmakse kasutamises pole suurt midagi muutunud. Rahastatakse töötukassa kulusid, hüvitisi ning poolte kokkuleppel ka aktiivseid meetmeid. See jääb nii ka pärast töövõimereformi käivitumist," kinnitas Kaarna.

Toomas Tamsar: valitsuse otsus põhineb ei tea millel

Töötukassa nõukogu lähtus oma ettepanekus töötukassa juhatuse koostatud riskistsenaariumite analüüsist. Ka valitsuse liikmed on nõukogus esindatud ja selle analüüsiga seega kursis.

Mul puudub info, millest lähtusid oma seisukoha kujundamisel rahandusminister ja ülejäänud valitsuse liikmed, kui nad vastupidiselt nõukogu soovitusele otsustasid suurema maksega jätkata. Valitsuse esindajad ei esitanud ülejäänud nõukogu liikmetele ühtegi analüüsi, mis väidaks, et senise suurusega maksetega jätkamine on vajalik.

Kahjuks kajastab valitsuse otsus meie riigi üldist juhtimiskultuuri: pädev organ (juhatus) on koostanud mõjuanalüüsi, teine pädev organ (nõukogu) on teinud analüüsi põhjal otsuse ja seejärel otsustavad valitsuse liikmed, põhinedes ei tea millel, et toimitakse hoopis vastupidi.

Peaministril on õigus, kui ta ütleb, et reserve tuleb hoida. Kuid ka nõukogu pakutud uute maksemäärade kohaselt reservide kasvamine jätkub, lihtsalt mõistlikumas tempos. Praegu töötab töötukassa umbes 25% kasumlikkusega – sellest võiks iga eraettevõte vaid unistada. Ainult et töötukassa pole loodud kasumit teenima.

Ei saa nõustuda ka peaministri ja rahandusministri viitega töövõimereformile ja sellest tulenevatele kuludele. Töötukassale anti ülesandeks reformi läbi viia, sest ta sattus olema kõige võimekam sotsiaalvaldkonna organisatsioon. Selle töö finantseerimine pidi tulema EL vahenditest ja hiljem vajadusel valitsuselt. Kokkulepet, et kõik reformi olemuslikult sotsiaalsed kulud tulevad töötukassale, pole töötajate ega tööandjate organisatsioonidega olemas.

Paraku on valitsusel juba mõnda aega töötajatest ja tööandjatest ning varasemalt kokkulepitust erinev arusaam, mis on töötuskindlustusmakse ja mille jaoks see on. Kahjuks käitub valitsus kindlustusmaksega nagu maksuga. See on väär. Kindlustusmakse on sihtotstarbeline. Neid vahendeid peab investeerima mõistlikult – see on töötajate ja tööandjate ühine raha mustadeks päevadeks, mitte valitsuse kulude katteallikas.