Tont, haldjas, kummitus või ufo?

Kummalise oksapraksumise saatel ilmus Varbola linnuse lähedal metsas seeneliste selja taha hiiglasekasvu hall kogu. Äkitsi ilmunud ja niisama kiirelt kadunud olendi liigitavad üleloomulikke jõude uurinud teadmamehed haldjaks.

Ajalehes töötava Eero nägi augusti viimasel nädalavahetusel sõbra ja elukaaslasega metsas seenel käies 20 meetri kaugusel hiigelsuurt ebamäärast olendit, kirjutab SL Õhtuleht.

“Üleni hall, umbes 2,5 meetri pikkune. Ma ei saanud aru, on ta inimene või kes. Ta oleks nagu seisnud küljega minu poole, terava tipuga kapuuts peas,” püüab Eero mitu päeva hiljem nähtud kogu kirjeldada.

Salapärane olend oleks justkui aru saanud, et teda on märgatud ning libises kiiresti põõsa taha. Kui Eero, puss peos, koos sõbraga hiilijat otsima läks, polnud olendist enam jälgegi.

Eero tunnistab, et kuigi nägi toda olendit seltskonnast ainsana, ei tunne ta tagantjärele mingit hirmu.

Üleloomulikke asju uurinud jurist-psühholoog Hans Raudsik ütleb, et selliseid kogusid on metsas varemgi nähtud. “See ei ole mulle mingi uudis. Seda, et need kogud metsades liiguvad — palun väga -, neid on juba “Eesti ennemuistsetes juttudeski” kirjeldatud! See on varjatud maailma looduslugu,” muheleb Raudsik.

Näiteks kaks aastat tagasi elanud üks inimene Alutaguse kandis läbi väga sarnase juhtumi — metsas puid kontrollinud mees sattus peale kahemeetrisele hallile kogule, kes temas kohutavat kabuhirmu tekitas.

“Tegemist on mingi teise väljaga olevusega, kelle bioväli on suur. Kui inimene sinna sisse satub, tekib tal tunne: põgene, elu on siiski armas!” kirjeldab Raudsik. Küsitletu sõnul on selliseid juhtumeid juba sajandeid kirjeldatud ning neid kohtab kõikjal maailmas.

Ohtralt asjakohast kirjandust uurinud Raudsiku sõnul võib olendi liigitada kas haldjaks, trolliks või päkapikuks.

“Päkapikud on ju teaduslikult täiesti kvalifitseeritud. Haldjad samamoodi. Ja mitte kõik nad ei ole head. Nad on meiega paralleelselt eksisteerivad eluvormid läbi aegade,” selgitab Raudsik. Näiteks teab ta juhtumit, kus üks Tartu ülikooli õppejõud viibis ühes toas umbes 15 cm pikkuse päkapikuga, keda õppejõud kirjeldas kui ilusasti riietatud mehikest.

Eesti tuntuima ufoloogi Igor Volke sõnul ongi Varbola linnuse ümbrus tuntud paranormaalsete ilmingute poolest. Aastaid tagasi elanud Varbolas näiteks üks vanem naine, kes oli põllul veidraid olendeid näinud.

“Selliseid olendeid liigub ja loksub meie ümber üksjagu. Ainult me ei tunne kõiki kategooriaid — meil on Eesti vabariigi kodanik, haldjas, humanoid ja tulnukas. Oleme piiratud ehk nagu loll arst, kes tahab kõike sapikivideks mõelda,” selgitab Volke. Kõigele salapärasele on raske nime anda. Volke ütleb, et selliste olendite ilmumisega kaasneb tavaliselt ka oksapraksumine ja siristamine. (Eero: “Rohutirtse on mets täis. Ei mina saanud aru, olid need õiged või mitte.”)

Ta lisab, et Varbola, Rapla ja Vigala on muinasaja aktiivne piirkond, kus on tehtud ka palju ufoleide.

Siiski näeb Volke Eero jutus palju huvitavat, mida saaks üksikasjalikult uurida hüpnoosiga. “Kuna sellised kohtumised on väga kaemuslikud ja episoodilised, saaks hüpnoosis kätte ka teisi üksikasju — nahastruktuuri ja nii edasi,” soovitab Volke Eerol nähtut tõsiselt võtta.