Tõnismäe sõdurite omaksed ähvardavad kohtuga
Advokaat esindab kapten Ivan Sõssojevi tütarde Ezmiralda Menšikova ja Svetlana Gnevaševa huve, kes kavatsevad viia oma isa põrmu Arhangelskisse.
Tema sõnul oleks Eesti rahvusvahelistele seadustele vastavalt pidanud pakkuma kaasabi säilmete kodumaale tagasi toimetamiseks. Kui Venemaa oleks sellisest ettepanekust keeldunud, siis oleks Tallinn võinud siseriiklikele seadustele vastavad meetmed tarvitusele võtta alles viie aasta möödudes.
„Eesti võimud rüvetasid 1945. aasta matusepaika, solvasid surnute mälestust. Kapten Sõssojevi tütarde nimel esitasin ma riigi prokuratuuri hagi kriminaalasja algatamiseks nende isikute suhtes, kes selle teo toime panid. Vaevalt, et prokuratuur muidugi oma riigi vastu läheb. Kuid meil on õigus kaevata igasugune otsus kohtusse, sealhulgas rahvusvahelistesse kohtuorganitesse,” märkis Joffe.
Samuti on sisse antud hagi Ivan Sõssojevi au ja väärikuse kaitseks, mis registreeriti advokaadi sõnul 4. juunil.
Joffe teatas, et suhtles ka kapten Brjantsevi pojaga, kes soovib oma isa säilmed Eestist ära viia ja need Doni äärsesse Rostovi matta, ning Tallinnas 1944. aasta septembris hukkunud medõe Jelena Varšavskaja nõoga.
Joffe sõnul ei soovi Varšavskaja sugulane esialgu kohtusse pöörduda, kuigi arvab, et säilmete väljakaevamine oli ebaseaduslik.
„Tähtis on näidata, et see ei ole ühe-kahe inimese seisukoht, vaid kõigi oma, kelle sugulaste matusepaika Eesti võimud rüvetasid,” rõhutas advokaat.
Seejuures kavatseb ta ka tõstatada küsimuse Punaarmee tegude kohta ebausaldusväärse informatsiooni levitamisest ning anda kohtusse Peeter Kaasiku ja Eesti valitsuse laimu ning kapten Sõssojevi ja nõukogude armee au ja väärikuse solvamise eest.
Rääkides sellest, kuidas edeneb Vene kodaniku Dmitri Ganini tapmise uurimine, ütles Joffe: „Kõige tähtsam selles asjas on kohtumeditsiiniline ekspertiisi tulemus. Kas surmavad olid noahaavad või oli surma põhjuseks verekaotus ja Ganinit oleks saanud päästa, kui ei oleks pidanud ootama poolteist tundi „kiirabi”.”