Tõnismäel peatselt algavate väljakaevamiste käigus tehakse kõik võimalik, et tagada hauaplatsi väärikus ja rahu, leitud võimalikke säilmeid käsitletakse ülima respektiga, kinnitas täna hommikul ajakirjanikele kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko.

Kuna tööd on veel nii algusjärgus, et osanud ministeeriumi esindaja kommenteerida, kui kulukaks see maksumaksjale läheb. Mikko sõnas vaid, et rahandusministeeriumi kohaselt leitakse kaevamisteks ja ala turvamiseks vajalikud ressursid reservist.

Täna öösel piirati Tõnismäe monumendi piirkond metallaiaga. Kaitseministeeriumi Mikko sõnul oli selleks öötunde vaja, kuna siis on kõrvaloleva magistraali liiklus kõige vähem häiritud.

Päeva jooksul püsitatakse alale hiiglaslik telk, mille varjus hakkavad kohtuarst ja teda assisteerivad kaks kriminalisti tegema proovikaevamisi.

Mikko sõnul pole alust kuulujuttudel, nagu oleks mitu kriminalisti lükanud tööpakkumise hirmu tõttu tagasi. Ka Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse spetsialist Anu Aaspõllu ei osanud seda väidet kommenteerida.

Proovikaevamiste käigus tuvastatakse võimalike säilmete asukohad ja koostatakse edasine tegevuskava. Säilmete väljakaevamise protseduur on Aaspõllu sõnul igal pool maailmas sarnane.

„Vaadatakse, millises olukorras on säilmed, kas on paigutunud nii, et võib aru saada, et tegemist on ühe inimese skeletiga või on nad niiöelda segi läinud natuke,” lausus Aaspõllu. „Kui need säilmed on leitud, dokumenteeritud ja on kättesaadavad, siis tõstetakse nad välja, dokumenteeritakse ja iga oletatav skelett identifitseeritakse. Korraga tegeletakse ühe skeletiga.”

Kui säilmed on maapinnast välja tõstetud, asetatakse need spetsiaalsesse pakendisse ja viiakse morgi. Seal toimub säilmete täiendav uurimine. ”Vaadeldakse eritunnuseid ja hinnatakse selle järgi inimese pikkust, vanust, sugu jne.” Selle uuringu käigus võetakse ka DNA-proov. Edasi järgneb DNA analüüs säilmete lõplikuks identifitseerimiseks.

Mikko sõnul on omaette raske töö säilmete identifitseerimine. Ürikutest on teada, et piirkonda peaks olema maetud 14 kirstu. Kas kirstudes on ka tegelikult need, kelle nimed olid aastaid pronkssõduri monumendile naelutatud, pole kindel ja seetõttu tulebki ette võtta korralik tuvastusprotsess.

Identifitseerimist peaks sõdurite korral hõlbustama nn andmekuulike, nõukogude sõduri juures olnud infokandja (vaste tänapäevaseel metallplaadikesele kaelas). Kas need kuulikesed aastakümneid hiljem üles leitakse, on iseasi, nentis Mikko.

Eesti riik on teavitanud kogu protsessist etappide kaupa ka Vene saatkonda. Suhtumine plaanitavatesse töödesse Vene Föderatsiooni ametliku esinduse poolt oli Mikko sõnul konstruktiivne ja rahulik.

Kaitseministeeriumil on ka plaanis korraldada eelregistreerimise alusel väiksemate huvigruppide ja meedia viimist kaevealadele. Millal, mis kell ja mis päevadel, selgub tööde käigus, lausus Mikko. ”Me ei tee sellest tsirkust, oluline on, et oleks säilitatud hauarahu,” toonitas ta.

Väljakaevamiste kestus sõltub tööde mahust. Kindlasti kestavad need 8. ja 9. mail, mil Tõnismäel on tavaliselt toimunud miitingud.

Mikko sõnul ei tähenda väljakaevamised, et Teise maailmasõja punaveteranid peaks muutma oma traditsiooni lilli tuua — seda saab tema sõnul edukalt teha näiteks Filtri teel asuva sõjaväekalmistu territooriumil, kus on olemas ka vastav mälestuskivi.

Kas ja millal järgneb pronksmees Filtri teele, ei osanud Mikko kommenteerida. Tema sõnul tagastatakse identifitseeritud säilmed kindlasti lähisugulastele, kui viimased sellega nõus on. Samas aga jääb osa langenuid ka tulevikus Eestimaale puhkama. Mikko rõhutas, et kõik ümbermaetavad saavad korraliku matusetalituse. ”Kuhugi aianurka me neid ei jäta,” ironiseeris ta.

„On inimlikult mõeldamatu, et rist viiakse ühte kohta ja haud teise kohta,” lisas Mikko. „Säilmeid hotakse vastavalt inimlikule väärikusele ja eetikanormidele. Neid ei hoita kuskil garaažinurgas. Kui toimub ümbermatmine, siis reeglite ja protokollide vahel.”

Mis saab Tõnismäe platsist edasi, ei kuulu Mikko sõnul enam kaitseministeeriumi kompententsi. Üks aga olevat kindel — mingit kuumaastikku väljakaevamistest maha ei jää.

Kas alale tuleb haljasala või mingi ehitis, on Mikko sõnul eraldi küsimus, millel lahendamiseks võiks küsida rahva arvamust.