Tõnis Kõiv: taastuvenergia võidukäik on ees!
On välja arvutatud, et iga kodumajapidamine Euroopas saaks säästa umbes 1500 eurot aastas, kui oskuslikult kombineerida päikese, tuule ja veest saadava energia kasutamist energiasäästuga.
Eelmise aasta detsembris algatas Euroopa parlamendi liige, Briti liberaal Graham Watson kirja saatmise EK president Barrosole. Kokku 142 Euroopa parlamendi ja rahvusparlamentide liikmete allkirjadega kirja sisuks oli ettepanek tähtsustada Euroopa Liidu eelarves rohkem taastuvenergiat, suurendada Euroopa energiasõltumatust kolmandatest riikidest tarnitavatest fossiilsetest kütustest ja vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Seetõttu on vajalik eelarves suurendada taastuvenergia arendamiseks kuluva raha osakaalu. On vaja toetada odavamate päikesepaneelide ja paindlike tuuleturbiinide arendamist, eraldada lisavahendeid uute energiaühenduste rajamiseks, et kombineerida tuule, päikese, hüdro, maapõue ja teisi taastuvaid energiaid usaldusväärseks tarneks Euroopas. Olin üks kahest Riigikogu liikmest, kes kirjale alla kirjutas.
Kiri täispikkuses on siin
Kevadel toimunud konverentsil Brüsselis täpsustusid EL-i eelarvekavasse esitatavad ettepanekud veelgi ning said konverentsi osalejate üksmeelse heakskiidu.
Konverentsist pikemalt siit
Suvel Euroopa Komisjoni poolt avalikustatud pikaajaline eelarvekava üllatas positiivselt, sest ületas kliimaga seotud meetmete rahastamise ulatuse poolest ühispöördumises palutut.
Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaard selgitas uue eelarvekava projekti 3. augusti Äripäevas avaldatud artiklis.
Euroopa Komisjon näeb olenemata finantskriisist selget vajadust teha ühisest eelarvest kulutusi valdkondadele, mis toovad kasu enamikule liikmesriikidele ja probleemidele, mida üksikud riigid omaette lahendada ei saagi. Seetõttu on plaanis suurendada kliimaga seotud kulutuste osakaalu pea neljakordselt ehk 20 protsendini EL-i kogueelarvest. Näiteks on plaanis kasvatada teadusuuringute eelarvet olemasolevalt 54-lt 80 miljardi euroni. Tekib uus rahastamisvahend „Euroopa ühendamine“, milles 40 miljardit eurot on mõeldud transpordi, energeetika ja IKT infrastruktuuriobjektidele. Väikesemahuliste kliimaprojektide toetussumma kasvab 300 miljonilt eurolt lausa 800 miljonini. Eesmärgiks on muutuda madala CO2 heitega ühiskonnaks, millega kaasnevad väiksemad elektriarved, parem energiajulgeolek, puhtamad linnad, parem tervis ja uued töökohad.
Odava nafta ja gaasi aeg on läbi
Fossiilsed kütused kallinevad kogu maailmas. Euroopa suurima naftafirma Royal Dutch Shelli pealiku sõnutsi on odava nafta ja gaasi aeg ümber saanud, kuna maailm on sisenemas ajastusse, mil ressursid on «komplekssemad» ning nõuavad rohkem raha ja investeeringuid. Suured investeeringud toovad kaasa ka kõrgemad kulud ja koos tarbimise kasvuga on hindade tõus vältimatu. Kogu uudis siit
Elektri tootmises on fossiilsetele kütustele alternatiiviks tuumaenergia. Varakevadel toimunud maavärisemine Jaapanis ja järgnenud avarii Fukushima tuumajaamas on tuumaenergia tuleviku tumedamaks muutnud. Kuigi ohud ei ole otseselt kasvanud, on inimeste ohutunne aga küll. See ongi viinud Saksamaa otsusele loobuda lähiaastatel tuumaenergiast täielikult ning isegi Jaapanis kostub üha rohkem hääli taastuvenergia osakaalu suurendamise ja tuumaenergia vähendamise kohta.
Taastuvenergia on lahendus
Päike saadab ühel päeval Maale rohkem energiat kui me ühe aastaga tarbida suudame. Kahjuks ei ole täna veel häid lahendusi selle energia kinnipüüdmiseks, edasikandmiseks, salvestamiseks. Tuuleenergia areng on olnud kiire mitte ainult Eestis ja areng jätkub. Tarkade ühendusvõrkude arendamisel käib samuti töö. Kõik see võtab muidugi aega, enne kui tekivad lahendused, mida näiteks kodumajapidamised osta saaks, et võrgust ostetava elektri tarbimist vähendada. Aga toimivad lahendused tulevad, olen selles kindel.
