Tõlk Omar: pärast Eesti keeldumist varjupaiga andmisest olen jäänud sisuliselt üksi
Eesti sõdureid Afganistanis aidanud tõlk Omari saatus on endiselt ebakindel ning mehe sõnul on ta pärast Eesti valitsuselt asüülitaotlusele eitava vastuse saamist jäetud sisuliselt üksi, sest kahjuks ei vasta mees ka brittide abiprogrammi tingimustele.
Kuigi siinkirjutaja suhtles tõlk Omariga läbi sotsiaalmeedia, siis oli mehe kirjutatud sõnadest ja kirjutamisviisistki tunda ebakindlust ning alandlikkust. Pärast seda, kui Eesti asjur Afganistanis Vahur Soosaar Omari taotlusele siin asüüli saada mai alguses eitava vastuse ulatas, on mees tundnud end üksijäetuna.
"Mind ja mu perekonda kurvastas see väga, kuna Eesti valitsus oli ainuke, kelle poole olin sarnase palvega pöördunud," ütles mees omavahelises vestluses. Omar lisab, et ta lootis koos oma perega alustada siin uut ja turvalist elu ning on nördinud selle üle, et peale otsuse teatavaks tegemist ei ole keegi Eesti poolt vaevunud temaga enam ühendust võtma.
Vestluse käigus kasutab Omar pidevalt sõnu ja väljendeid nagu "ohus", "kardan elu pärast", "äärmiselt mures" jne. Mees meenutab, et kui ta viimati enda perekonda külastas, siis tema isa sõnul olid Talibani liikmed temaga kontakteerunud ning öelnud, et teavad Omari töötamisest ISAFile (NATO juhitavad rahvusvahelised julgeoleku abijõud).
"Nad ütlesid isale, et tulevad peale vägede lahkumist tagasi ja ISAFi heaks töötanud inimesed on nende esimesed sihtmärgid," ütles Omar. Peamiselt selliste ähvarduste tõttu soovikski Eesti heaks töötanud mees esimesel võimalusel perega Afganistanist lahkuda.
Britid vastasid samuti eitavalt
Teatavasti tegid ka britid mõni nädal tagasi avalduse, et on loomas toetusprogrammi Afganistanis töötanud tõlkidele ning pakuvad selle programmi raames muuhulgas asüüli ka ligi 600 tõlgile. Kuigi ka kaitseminister Urmas Reinsalu teatas avalikult peale brittide programmi avalikustamist, et see programm hõlmab ka Eesti heaks töötanud tõlke, siis Omar siiski selle programmi alla ei kvalifitseeru.
"Jah, britid rääkisid oma programmist ja kui ma sellest kuulsin siis läksin nende baasi ja küsisin selle kohta. Nende vastus oli aga negatiivne. Nad ütlesid, et programmi raames saavad viieaastase viisa need, kes praegu nende juures töötavad ja need, kes lahkusid enne 2012. aasta detsembrit programmi alla ei kuulu," rääkis Omar.
Omar töötas aga enda sõnutsi eestlastega 2011. aasta juulist 2012. aasta septembrini, ehk lahkus paar kuud enne brittide teatamist oma vägede väljaviimisest 2014. aastal. Seega ei vasta Omar ka brittide programmi tingimustele ning kurdab, et on jäetud sisuliselt üksi, kuna ei oska enam kuhugi poole pöörduda.
"Hetkel otsin ma erinevaid viise Afganistanist lahkumiseks, aga nagu ma olen öelnud, mul ei ole enam tuge ning samuti puudub mul kontakt teiste riikidega," sõnas Omar ning lisas, et kuigi Eesti on talle ära öelnud, siis lootus siin varjupaika saada on tal endiselt olemas.
"Ma loodan endiselt, et saan võimaluse uuele, turvalisemale elule. Peale Eesti äraütlemist tunnen ennast tõeliselt üksi ja mulle on jäänud vaid mu perekond, kelle elu pärast ma kardan. Aga ma jätkan võitlust ning lootmist."
Mai alguses lükkas Eesti valitsus tagasi mitme Eesti kompanii heaks Afganistanis tõlgina töötanud Omari asüülitaotluse. Sealjuures mingeid sisulisi põhjendusi eitava vastuse kohta valitsuse liikmed tänaseni andnud ei ole, kuna viidatakse asjaolule, et rahvusvahelise tava kohaselt isikutele viisa või asüüli andmisest keeldumise asjaolusid riigid ei kommenteeri.
