"Mõistagi on tudengite seas ka helgemaid ja arukamaid, aga tekstid ja mõtted muutuvad järjest algelisemaks," rääkis Kuurme Delfile.

"Terminite ja abstraktsioonidega loengul enam opereerida pole võimalik, sest neist ei saada aru. Enam ei jaksa parandada lõputöödes tudengite kirjavigu. Emakeeleoskus on katastroofiline ja need inimesed saavad kohe õpetajateks," on Kuurme tudengite keskmise taseme pärast mures.

Seda, et nn eliitkooli lõpetanud tudeng on arukam ja laiema silmaringiga, kui maakooli lõpetanud noor, ei saa Kuurme sõnul väita. "Ma ei küsi loengutel, kust koolist keegi on tulnud... Küll aga olen eliitkooli õpilaste osas palju kuulnud, et nad on rohkem ahistatud ja surve all, mõnes koolis ähvardatakse ebaedu puhul minema saatmisega," rääkis Kuurme.

Samas leiab Kuurme, et tavalistes koolides on motivatsiooni vähem ja segajaid, vägivalda ja hoolimatust rohkem, sest lapsi on kõigist ühiskonna kihtidest ja paljud neist kahjustatud psüühikaga.

"Kuid need on kõik kuuldused siit-sealt, viimane laiem õpilasuuring lõppes 2007. aastal, sealt edasi pole riik suvatsenud huvi tunda, kuidas noored end koolis tunnevad ning mis üldse koolides toimub. Õpilase ja kooli temaatikat leiab veel vaid üliõpilastöödes," lisas õppejõud.

"Koolis ei õpita sugugi mingeid aineid ja fakte, vaid õpitakse eelkõige inimeseks olemist ja ühiskonna mängureegleid. Kui sel tähelepanu pole, on ka tulemus sant," lisas Kuurme.