Ülerahvastumisega kaasneks kohalike sõnul kogu piirkonna tehniline ja teeninduslik ülekoormamine. “Paljud Tiskresse kolinud inimesed on arvestanud sellega, et kehtiv üldplaneering lubab Rannamõisa tee kinnistutele ehitada vaid ühepereelamuid ning üksikuid kortermaju,” ütles Tiskre elanik Jaana Altsaar. “Hetkel arutluse all olevad muudatused vähendaksid aga oluliselt meie vara väärtust ja elukeskkonna kvaliteeti.”

See detailplaneering on juba aastaid kohalikes rahutust tekitanud. Eelnevalt esitatud protesti tulemusena on algselt planeeritud neljakorruseline lahendus asendatud kolmekorruselisega, kuid Tiskre elanikke see muudatus ei rahulda. “Kõige õigem oleks jätta Tallinna üldplaneering muutmata, kuna uus detailplaneering ei arvesta praeguste elanike soovide ja vajadustega,” tähendas Altsaar.

Uute korterelamute ehitamise vastu on ka seniste kolme-neljakorruseliste Tiskre-Hansu ja Hansuõue majade elanikud. “Aktsepteeriksime detailplaneeringut, mis oleks kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning piirkonda ehitataks ikkagi väikeelamud,” kinnitas kohalik elanik Maarja Võrk Altsaare sõnu.

180 Tiskre elanikku saatsid juulis linnaplaneerimise ametile avalduse, milles palutakse mitte muuta üldplaneeringut. Haabersti linnaosavalitsuse arhitekt Tiina Jaska tõdes, et praegu pole veel teada, millal toimub Rannamõisa tee kinnistute detailplaneeringu avalik arutelu ja kas kohalike protesti arvestatakse.

“On mõistetav, et Tiskre elanikud on üldplaneeringu muutmise vastu,” tähendas Jaska ja lisas, et kindlasti võtab linnaplaneerimise amet arvesse kõiki kohalike esitatud mõistlikke ettepanekuid.

Uue detailplaneeringu koostanud OÜ Hendrikson & Ko projektijuht Jaanus Aavik leidis, et kohalike vastuseis Tallinna üldplaneeringu muutmisele pole päris adekvaatne. “Tiskre elanikud suhtuvad uude detailplaneeringusse subjektiivselt,” ütles ta. “Kellelegi ei meeldi, kui nende elurajooni kolib suur hulk uusi inimesi, kuid paraku on sellised muutused vältimatud.”

“Üldplaneering on umbes kümme aastat vana,” tähendas ta. “Selle ajaga toimuvad kõigis linnades olulised muutused ning linna arengule mõeldes on vajalik, et ajaga kaasas käidaks.”

Nurinat tekitanud tehniline ja teeninduslik ülekoormus, mille tuhande inimese lisandumine väidetavalt kaasa tooks, on Aaviku sõnul detailplaneeringuga lahendatud.