Käbini sõnul on tippametnikud sageli keeldunud edastamast erikomisjonile teda huvitavat teavet. See aga raskendab Riigikogu erikomisjoni tööd tõe väljaselgitamisel ja julgeolekuasutuste üle järelevalve teostamisel, lisas Käbin.

Käbini sõnul ei saa aga salastatud teabeks lugeda kuriteo või õiguserikkumise varjamist. Samuti ei tohi olla salastatud haldusjuhtimise vea varjamine.

Riigisaladuse seadus sätestab küll teabe liigid, mis tunnistatakse kas konfidentsiaalseks, salajaseks või täiesti salajaseks. Samas aga jätab seadus Käbini sõnul sätestamata, millist teavet ei või riigisaladuseks lugeda.

Et riigisaladuse alla mittekäiv info seadusesse kirja panna, läbis Riigikogus täna esimese lugemise riigisaladuse seaduse ja julgeolekuasutuste seaduse täiendamise eelnõu.

Eelnõu järgi ei tohi tunnistada riigisaladuseks teavet loodusõnnetuse, katastroofi või muu eriolukorrast tuleneva sündmuse ja selle tagajärgede kohta. Samuti riigi keskkonna, tervishoiu, demograafia, hariduse ja kultuuri olukorra kohta või isiku, institutsiooni, riigi või kohaliku omavalitsuse organi või asutuse maine kahjustamise ärahoidmiseks.