Tilliga söögid on homme võrdse palga päeval kolmandiku võrra kallimad
Tilliga eine on 30 protsenti kallim kui samasugune eine ilma tillita. Sõnamängu ja huumori abil viidatakse sellele, et Eestis on meeste ja naiste palkade vahel lõhe kuni 30 protsenti.
Kohvik "Till ja kummel" pakub homme tilliga ja tillita suppi. Kohviku omanik Nele-Marit Oras selgitas, et tillita supp on tavalise hinnaga ja tilliga supp 30 protsenti kallim.
Orase sõnul osaleb ta kampaanias esimest aastat. Tema sõnul on palgalõhe teema ühiskonnas oluline, sellele on oluline tähelepanu juhtida, lisaks on tegemist toreda ja humoorika kampaaniaga.
"Meie kohvikus ei ole palgalõhet," kinnitas Oras. "Meil saavad meeskokad ja naiskokad sama palju palka, teenindajatega on sama lugu."
Kohvik NOP asutaja Margit Aasmäe rääkis Delfile, et NOP on kampaaniaga liitunud juba selle algusaegadest peale. Kampaaniaga liitumist põhjendas ta sellega, et nii saavad nad ärgitada inimesi endalt küsima "miks?".
"Traditsiooniliselt pakume võimalust osta kogu menüüd kahe erineva hinnaga," rääkis Aasmäe. "Nii nagu on üks ja sama töö, aga kaks palka, nii on ka üks ja sama toit, aga kaks erinevat hinda."
Aasmäe sõnul ei sunni nad mehi ostma 30 protsenti kallima hinnaga toitu, aga neil on võimalus maksta selle eest rohkem. "Ostjate seas on inimesi, kes ei tee sellest väljagi, on neid, kes vaatavad ja loevad postreid ja flaiereid," meenutas Aasmäe eelmiste aastate kogemust.
Kampaaniaga on liitunud 80 erinevat söögikohta üle Eesti.
Euroopa Liidu riikide võrdluses oli Eurostati andmetel 2012. aastal palgalõhe Eestis 30 protsenti, mis on Euroopa Liidu suurim.
See näitab, et ühiskonnas on ressursid naiste ja meeste vahel ebavõrdselt jagunenud. Naiste ligi kolmandiku võrra madalam palk mõjutab nii naiste majanduslikku sõltumatust kui laste vaesusriski.
Palk ei mõjuta üksnes elukvaliteeti praegu, vaid on määravaks nii erinevate hüvitiste kui ka pensionide arvestamisel tulevikus. Võrdväärse töö eest on õigus saada võrdset palka sõltumata sellest, kas töö tegija on naine või mees. Seda elementaarset inimõiguse printsiipi toetab Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu (2009) kohaselt 92 protsenti Eesti elanikest.
Sooline palgalõhe on kompleksne nähtus ja väljendab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust, mis on mõjutatud paljudest erinevatest ja üksteisega seotud aspektidest. Seetõttu ei ole palgalõhe vähendamiseks olemas ühte meedet, vaid tarvis on kasutusele võtta mitmeid meetmeid erinevatel ühiskonna tasanditel (nii üksikisiku, organisatsioonide kui ka riigi tasandil).
Samuti peab palgalõhe vähendamisele suunatud tegevus olema järjepidev ja pikaajaline. Kolm valdkonda, millele võiks meetmete rakendamisel enam tähelepanu pöörata, on avaliku sektori roll, töö- ja pereelu ühitamine ning palgaandmete ajakohane ja põhjalik kogumine.
