FOTOD | President asub elama Narva külalistemajas Elektra, tööd teeb ta Tartu ülikooli Narva Kolledži ruumes

Presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo kinnitusel on president Kersti Kaljulaidi ajutine Narva kolimine äratanud tähelepanu ka välismaal. Nii näiteks pühendas sellele artikli ukrainakeelne The Economist ning Ühendkuningriik kavatseb avada Narvas pop-up saatkonna.

President Kersti Kaljulaid ööbib sügisel ajutiselt Narva elama ja tööle minnes sealses külalistemajas Elektra ja tööruumidena kasutab ta Tartu Ülikooli Narva Kolledžis üht nõupidamisteruumi ning paari kabinetti.

Riisalo kinnitusel jääb riigipea Narvas viibimine endaga presidendi kantselei eelarve piiresse. Täpset maksumust pole praegu siiski võimalik öelda, kuid näiteks paarikümne presidendi kantselei töötaja ööbimised külalistemajas Elektra lähevad kokku maksma umbes 4000 eurot.

Külalistemaja Elektra on lehekülje Booking.com andmeil kõigiti respektaabel koht: "See hinnatud parima hinna ja kvaliteedi suhtega majutusasutuseks Narvas! Võrreldes teiste sama sihtkoha majutusasutustega, saavad külastajad siin oma raha eest rohkem," kiidab lehekülg.

Kõikides külalistemaja Elektra tubades on kööginurk ja külmkapp. Igas toas on ka satelliittelevisioon ja privaatne fööniga vannituba.

"Hommikusööki saab nautida mugavalt oma toas," lubab lehekülg. Logistikaga on samuti lood hästi: Elektra külalistemaja asub Vene piiri lähedal, vaid 1,5 km kaugusel Narva rongi- ja bussijaamast. Hermanni linnus jääb mõne minuti kaugusele.

Narva kesklinnas asuv väike külalistemaja pakub lõõgastumiseks lisatasu eest sauna ja mullivanni. Kogu majutusasutuses on tasuta WiFi-ühendus.

"Majutusasutuse asukoht meeldib eriti paaridele — nad on andnud sellele hindeks 9,2," sedastab Booking.com, lõpetades kiidukõne hüüatusega "Räägime teie keelt!"

Riisalo sõnul seisab Narva seisab veidi nagu omaette ning Narvaga seoses on levinud terve rida müüte ja väärarusaamu. "Ma arvan, et riigipea nii pika seal olemise mõte ongi heas mõttes Eesti ja Ida-Virumaa kokku lõimida niimoodi, et meil ei teki enam kummalisi küsimusi, et kas Narvas ööbida on turvaline," märkis Riisalo.

Umbes pool Narvas veedetud ajast on Riisalo sõnul maakonnavisiidi programmi laadne. Toimuvad kohtumised hariduasutustes, ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes. "Teine pool on see tavapärane riigipea töö, mida me siit Tallinnast kaasa võtame. See on kõikvõimalik rahvusvaheline suhtlus, diplomaatilised kohtumised ja muu taoline tegevus," sõnas Riisalo.

Presidendi Narvas viibimise aeg on jagatud kolme ossa: 28. augustist 6. septembrini, 12.–16. novembrini ja 26. novembrist 1. detsembrini. "Ei ole paraku mõeldav see, et riigipea on kuu aega järjest Narvas, on terve rida ka rahvusvahelisi kohustusi väljaspool Eestit ja kohustusi Tallinnas, mida ei ole võimalik Narva viia," nentis Riisalo. Seaduste väljakuulutamine ja muu taoline on Riisalo sõnul aga täiesti võimalik.

Kaljulaidi Narva kolimine on äratanud tähelepanu ka Välismaal. Nii näiteks rääkis Riisalo presidendi Ukraina visiidi ajal ukrainakeelsest The Economistist leitud artiklist, mis kiitis ideed Narvat ja Ida-Virumaad sel viisil paremini lõimida. Ka välisriikide saatkonnad on tundnud presidendi Narva kolimise vastu suurt huvi, nii näiteks kavatseb Ühendkuningriik avada seal pop-up saatkonna.