Tiina Lokk-Tramberg: võin Toompealt sama kiiresti ja ootamatult tagasi alla veereda
Seoses vangerdustega valitsuses asus möödunud aasta 12. detsembril Taavi Rõivase asemel riigikogu liikmeks asendusliige Tiina Lokk-Tramberg, kes kardab, et võib Toompealt sama kiiresti ja ootamatult tagasi alla veereda, kui sinna kolme kuu eest sattus.
Täna kolm kuud tagasi riigikogu liikmeks saanud Tiina Lokk-Tramberg üles Delfile, et tema esimesed muljed riigikogus olid positiivsed.
"Mul on jätkuvalt väga huvitav ja üldse mitte kerge, sest ma pean tegelema teemade ja terminoloogiaga, millega pole varem eriti kokku puutunud. Samas aga, see ongi see võlu: elu on võimalik näha hoopis teise külje pealt ja väljaspool oma senist mulli (filmielu, kultuur). Ma olen väga tänulik, et selline võimalus tekkis. See on muljeltavaldavalt silmapiiri avardav, ja seda igas mõttes."
Väga kindlalt Lokk-Tramberg end riigikogus siiski ei tunne, kuna on asendusliige. "Nii nagu ma sinna mäepealsesse Lossi sattusin, nii võin ma sealt mäe pealt ka sama kiiresti ja ootamatult tagasi alla veereda, sestap ei saa ma väga pikaajalisi plaane punuda," kardab Lokk-Tramberg.
"Ma ei taha ka oma erialasest tööst loobuda. See ei oleks minu olukorras mõistlik. Ma võtan siin asju sammhaaval. Tark ei torma."
See on suur töö, mida siin tehakse
PÖFFi direktori sõnul on ta riigikogu töö osas positiivselt üllatunud, kuna ajakirjandusest jääb mulje, et Toompeal ei tehta midagi. "Siin on ilu vaataja silmades. Igal pool on võimalik mingi aeg mitte midagi tehes läbi ajada ja mingi osa on siin ka selliseid inimesi. Aga põhiliselt tehakse tööd, ja mitte vähe, eriti need, kes sellest on teinud endale elutöö. Mõtlen siin elukutselisi poliitikuid."
"Mind hämmastas tegelikult professionaalsus, faktimälu, seadusloome lugemise oskus, erinevate küsimuste lahkamise haarde laius. Millega ma ei suuda harjuda, on osa istungeid, arupärimisi, mis on ennekõike pressile suunatud ja kõmisevad tühjadest ja mõttetutest küsimustest vaid selleks, et kusagil toimetuses saaks keegi lugeda, kui mitu korda mõni saadik on oma suu lahti teinud."
"Tegelik töö ja vaidlused käivad komisjonides, fraktsioonides, oma enda kabinetivaikuses. Tegelikult on see suur töö, mida inimesed siin teevad, ja seda tööd ei ole võimalik uustulnukal kohe ja hoobilt kõigis nüanssides hoomata," rääkis Lokk-Tramberg.
Linnatüdruk maaelukomisjonis
"Hakkan alles oimama, mida ja kuidas oleks ehk võimalik teha, aga see kõik ei käi nii kiiresti. Asendusliikmena olen maaelukomisjonis, mis ühelt poolt on ju hea - kui juba väljakutse, siis täiega. Linnatüdrukuna ma kindlasti kohe põllumajandusest väga ei jaga ja ilmselt nii kiiresti ka jagama ei hakka," arvab Lokk-Tramberg.
"Maaelu aga ei koosne ainult maareformist, põllupidamisest ja jahindusest ja metsandusest. Mind näiteks huvitaks tegeleda probleemiga, miks noored naised lahkuvad maalt, kas oleks neid võimalik hoida kinni, tuua tagasi - mis oleks selleks vaja teha. Pole naisi, pole lapsi. Pole lapsi pole koole jne ... ehk siis huvitaks mind rohkem inimene ja tema elu ning olu, mis küll rohkem regionaalpoliitika, otsapidi aga peaks olema ka selle komisjoni temaatika."
Lokk-Tramberg tunnistab, et kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni tegemised on talle lihtsamad ja omasemad, mistõttu ta püüab jõudumööda ka nendega kursis olla. "Aga ma kordan, hetkel ma ikkagi teen endale alles selgeks süsteemi ja oma võimalusi selles," rõhutas värske riigikogulane.
Liialt palju on populismi
"Kui miski mind häirib, siis see on see meie üldine poliitiline kultuur, kus ei ole piisavalt konstruktiivset dialoogi opositsiooni ja koalitsiooni vahel: Tallinna linnavolikogus olin opositsioonis ja väga mage oli, kui valitsev partei ignoreeris valimatult kõiki opositsiooni ettepanekuid, ilma neid isegi arutamata. See demagoogia õppetund, mille ma seal sain, ei olnud millegagi võrreldav."
"Nüüd on sama situatsioon, aga vastupidi. Tõsi, mäel on vaidlused siiski oluliselt sisulisemad võrreldes all-linnaga ja nii mõnigi opositsiooni algatatud eelnõu läheb ka läbi, samas on aga ka tõsi, et palju on selles kõiges populismi. Aga kui on tõelised vaidlused ja arutelud, siis ma naudin täiega seda taset, mida võivad pakkuda vaidlustes vilunud poliitikud," sõnas Lokk-Tramberg.
"Poliitika on ka paljuski kompromisside tegemise kunst, oskus näha asju ootamatu nurga alt. Rohkem võiks ehk olla loovat mängulisust ja paindlikkust meis kõigis. Aga jah, mul on huvitav."
