"Ka eesti filmi arengukavas räägitakse vajadusest viia filmiõpe koolidesse ja tegelikult peaks see juba algama algklassidest," ütles Lokk Delfile. "Esiteks kasvataksime me nii mõtlevat ja haritud vaatajat, teisalt aga ei anna me tegelikult endale arugi kuivõrd oluline on filmikeele algõpetus toimetulekuks meie igapäevase eluga."

Kogu arvutite maailm baseerub ju tegelikult filmikeelel, märkis Lokk. "Ma ei räägi mobiilidega fimimise võimalustest jne, kõik see baseerub ju silma vastuvõtuvõime reeglitel ja meie alateadvusel, mis reageerib kaadrikompositsiooni vastuvõtu reeglitele ja tuttavatele ikoonidele filmikunstist," kõneles ta.

Põhjamaade koolis on filmiõpe

Euroopas ja eriti Põhjamaades on filmõpe juba ammu kirjanduse ja kunstiõppe kõrval osa kooliprogrammist, tõi Lokk näiteks. Õpetatakse nii filme tegema, kui vaatama.

"Filmide abil tehakse atraktiivsemaks nii füüsika, kui astronoomia, kui kirjanduse õpe," kõneles Lokk. "Olen ise hoidnud käes Norra koolides õpetatavat materjali, kus "Tähesõdade" abil seletati lahti taevakaarti ja räägiti ülihelikiirustest. Kõik on võimalik."

Nimekirjast ei piisa

Lihtsamast lihtsam on koostada 100 või 1000-st filmist koosnev nimekiri, mida peaks iga koolilõpetanu olema näinud. Selliseid nimekirjasid koostatakse maailma juhtivate filmiteoreetikute, ajaloolaste ja filmikriitikute poolt pidevalt, selgitas Lokk.

"Sellest aga ei piisa! Nii nagu last juhitakse raamatute juurde ja õpetatakse neid lugema, nii tuleks last õpetatada ka filmi vaatama ja nägema teda nii sisulise poole, kui ka väljendusvahendite külje pealt omas ajas ja ruumis," on Lokk veenunud.

Puuduvad õpikud ja õpetajad

Hetkel aga ei ole tema sõnul Eestis kindlasti piisavalt vastava ettevalmistusega õpetajaid, keda võiks ette valmistada koordineeritult riigiga Balti Filmi ja Meedia koolis õpetajate täiendõppe korras.

"Enne kui meile tekivad meie oma fimiajaloolased, -teoreetikud, kes võiksid panna kokku meie omakeelseid raamatuid ja õppematerjale, ei oleks paha taaskord pöörduda naabrite poole ja tõlkida ära mõni Euroopas välja antud soliidne filmiajaloo käsitlus tasakaalustamaks ameerikalikku maailma käsitlust, rääkimata sellest, et Põhjamaade kogemus karjub järeletegemise ja edasiarendamise järele," kõneles Lokk.

Ta meenutas, et veel kümmekond aastat tagasi, olid Põhjanaabrid valmis meid igati aitama, aga siis ei olnud sellest keegi Eestis huvitatud. "Ajad muutuvad ja inimesed koos nendega. Ehk on nüüd parem hetk käes!" avaldas Lokk lootust.