Pensionireformi eelnõu tuli valitsusest välja kevadel, täpsemalt aprilli alguses. Sellega oli Kangro sõnul kole kiire, sest sotsiaalministeeriumi soov oli eelnõu kiirelt riigikogust läbi lasta ja vastu võtta, et probleemne teema ei jääks valimistele jalgu ja asi saaks praeguse koalitsiooni võimuloleku ajal ühele poole.

"Nii aga ei läinud, sest selgus, et ka koalitsioonis ei olnud selle plaani osas päriselt üksmeelt. Eelnõu läbis küll esimese ja üsna tulise lugemise mai algul, aga rippu ta ongi jäänud," kommenteeris Kangro.

Milles siis probleem? Tegemist on mahuka eelnõuga, kus on palju detaile, kuidas riik edaspidi eakatele peansioni maksaks. Seal on ka mõistlikke momente, näiteks suurem paindlikkus ise otsustada pensionile mineku aega ja muud sellist, aga maailmavaatelise erimeelsuse tekitas sotsiaalministeeriumi plaan siduda edaspidi riikliku vanaduspensioni suurus lahti inimese poolt elu jooksul teenitud palgast ja hakata arvetsama vaid tööstaaži ehk töötatud aastaid.

Praegu on Kangro sõnul nii, et kes rabab tööd, teenib rohkem ja maksab elu jooksul ka rohkem makse, saab eakapõlves pisut suuremat pensionit. Edaspidi oleks riiklik pension kõikidele, kes terve elu erineva palgaga töötanud, võrdselt väike – vaid need, kel tööaastadki täis ei tule, näiteks nad polegi töötanud või on olnud tööl välismaal, saaksid veel vähem.

Eelnõu kohaselt peaks riikliku pensioni ühetaoliseks muutumise kompenseerima II sammas – sinna koguneb ju rohkem teenivatel inimestel rohkem raha ja see peaks aastatega kasvama. Just siit tekkis aga poliitikute hulgas täiendav erimeelsus, sest nagu viimasel ajal palju juttu, siis Eesti II sammas ju ei tööta ega tooda raha.

"Ka minu isiklik arvamus on, et praegusel kujul eelnõu vastuvõtmine määraks Eesti eakad ka tulevikus kestvasse vaesusesse. On igati arusaadav, et riik püüab leida vastust küsimusele, mida teha, kui eakaid tuleb üha juurde, aga maksumaksjaid jääb üha vähemaks ja riigi pensionikassa, mis juba praegu on lõhki, ei võimalda tulevikus enam tänaselgi tasemel pensione maksta," selgitas Kangro.

"Siis tekibki meeleheitlik soov mõelda välja mingi skeem, kuidas teha kübaratrikk ja maksta kõikidele ühtviisi vähe, aga täpselt nii palju, et hing sees püsiks. Vaja on aga targemaid lahendusi – nende väljatöötamisele tulekski keskenduda," leidis Kangro.

"Toon näite, et pensioniarvestuse viimine pelgalt tööstaaži põhiseks, arvestamata inimese maksuajalugu, võib tuua riigile kaasa maksutulude langemise. Inimesed ju oskavad arvutada ja paljud, eriti iseendale tööandjad ja erasektori töötajad, korraldaksid asja nii, et maksaksidki makse vaid väikselt palgalt, kui see tulevast pensionit ei mõjuta ja kui ka II sambas istub raha kinni ja põleb," lisas Kangro.

Pensionireformi eelnõul puudub tema sõnul ka tõsiseltvõetav mõjude analüüs. Kirjeldatud küsimusele vastatakse seal umbes nii, et ei usu küll, et inimesed palkasid optimeerima hakkaksid – inimesed on ju ikka ausad.

Need ongi Kangro sõnul põhjused, miks pensionireformi eelnõu ei ole "lennanud". "Minu seisukoht, nagu öeldud, on olnud algusest peale, et pensionireformi ei saa teha üksnes riikliku pensioni ehk I sambaga, vaid sinna juurde tuleb kohe võtta ka julgus reformida kogumispensionide seadust. Me ei saa lükata inimesi vihma käest räästa alla," lisas ta.

Isamaa fraktsioonis, kuhu ta viimaste aegadeni riigikogu töös kuulus, oli eelnõu osas skeptilisi inimesi veel. Samas oli muidugi ka neid, kes ministeeriumi eelnõu heaks kiitsid ja oleksid valmis eelnõu poolt hääletama. Ka II samba osas, nagu meediast on olnud lugeda, on fraktsiooni liikmed erinevat meelt.

Kuigi sotside ja Keskerakonna saadikute taha ilmselt seadusemuudatusega edasiminek ei jääks, pole siiski koalitsioonil kindlust, et hääletamine õnnestuks.

"Minu häälega nad arusaadavalt arvestada ei saaks ja seda ka kõik teavad – olen oma vaateid pensioniküsimusele selgitanud ajaleheartiklites juba mitu aastat. II samba muutmisse üritasin jõuliselt sekkuda üleeelmisel kevadel ka riigikogus, kui oli menetluses kogumispensionide seadus. Paraku ei tulnud siis minu ideedega kaasa ka need saadikud, kellest nüüdseks on järelküpsemise teel saanud II samba reformimise eestkõnelejad," lisas Kangro.

"Nii võib juhtuda, et teemaga läheb edasi alles järgmine koalitsioon. Või eks me näeme," leidis ta.