“Ei osanud arvatagi, et meie õpetajad on meie vähem võimekaid lapsi nii hästi suutnud õpetada,” imestas Maie Kitsing, OECD Eesti esindaja PISA nõuandvas kogus, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Keskmine tase on Eestis päris hea ja nõrku vähe, kuid tippusid on vähem, kui sooviksime, ning teadusandekate õpilastega tegelemine on kindlasti üks meie ülesandeid,” lausus haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Natuke nõrgemad olid Eesti õpilaste tulemused matemaatikas ning funktsionaalses lugemisoskuses, kus maailma arvestuses saadi 14. ja 13. koht ning Euroopas 5. ja 8. koht.

Raportis testi tulemuste kohta kinnitatakse, et Eesti lapsevanemad võivad toetuda kõrgetele ja järjekindlatele tulemusstandarditele, sest need kehtivad haridussüsteemi kõigis koolides. Lapsevanemad ei pea uurimuse järelduste kohaselt kooli valiku pärast muret tundma, sest õpiedu on ühtemoodi tagatud kogu riigis.

“Oleme loodusteadustes tõusnud teaduspotentsiaali mõttes rahvusvaheliselt märkimisväärsele tasemele ja kui teiselt poolt näitab PISA test meie õpilaste kõrget teadmiste taset, siis Eestis võiks seda stardiplatvormi arendada loodusteaduste suunas,” soovitas Tartu ülikooli loodusteadusliku hariduse lektoraadi juhataja Tago Sarapuu.

“Tulevikuriik on see, kes oskab panustada tehnoloogiasse, täppisteaduste ja loodusteaduste arengusse,” lausus eilsel PISA testi esitlusel Maie Kitsing. “See uuring on sisuliselt tööjõuturu-uuring ja need tulemused teevad Eesti atraktiivseks, sest näitavad, et meie tuleviku töömees on mõtlemisvõimeline.”

“Uuringu tulemused näitavad, kas õpilane vaid kuulab ja usub, mida räägitakse, või loeb ise ja suudab mõtestada ja mõista,” iseloomustas uuringu tulemusi haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kadri Peterson. “Meie õpilased mõtlevad ja mõtestavad ise.”

Sarapuu sõnul üllatas PISA testi tulemustest, et Eesti õpilased suudavad loodusainetes just probleeme lahendada, kuigi loodusainete tundides seda palju ei tehta. Lektoraadi juhataja sõnul üllatab õpilaste tulemus ka selle poolest, et praeguses Eestis eksperimenteerimine, katsete tegemine loodusainete tunnis peaaegu puudub. “Mõnes riigis tehakse pooltes tundides eksperimente, meil heal juhul paar tundi aastas,” võrdles Sarapuu. “Riigieksamil seda ei küsita ning nii nendeks aega ei leitagi,” tõdes ta.

PISA uuring näitas, et Eesti õpilased on küll heade teadmistega, kuid nende huvi loodusteaduste vastu isiklikule tulevikule mõeldes on Euroopa keskmisest madalam.

Eesti õpilaste tase on PISA testide põhjal võrreldav tugevaimate tulemustega Soomega, aga ka näiteks esimeste sekka kuuluva Kanadaga. “See on olnud meie õnn ja tarkus, et 1996. aastal vastu võetud õppekava tegemisel võtsime eeskuju just Soomest,” nimetas Maie Kitsing, OECD Eesti esindaja. “Teisalt on Eestiski levinud omanäolise kooli idee alguse saanud just Kanadast ja sealt on ka meie omanäolised koolid toetust ja nõu saanud,” lisas ta.

“See on kindlasti Eesti koolide juhtimispõhimõtteid mõjutanud. Lisaks on just Kanadast pärit keelekümbluse idee, mida on Eesti venekeelsetes koolides edukalt rakendatud,” tõi Kitsing veel näiteks. Järgmisel aastal osalevad Eesti õpetajad nende taset mõõtvas PISA testis.


Eesti vene koolid Venemaa eakaaslastest paremad

•• Eesti vene koolide õpilaste tulemused olid testis nii loodusteadustes, funktsionaalses lugemises kui ka matemaatikas eestikeelsetest koolidest nõrgemad.

•• “Rõõmustav on aga see, et meie venekeelsete noorte teadmised ja mõtlemisvõime on palju parem kui nende eakaaslastel Venemaal,” kiitis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

•• Näiteks loodusteaduses on Eesti vene koolides väga nõrku õpilasi 13,7 protsenti, Venemaal aga 22,2 protsenti. Samas on Eestis rohkem tugevaid vene õpilasi ehk 6,3 protsenti ja Venemaal 4,2 protsenti. Matemaatikas on nõrku õpilasi Eestis 13,5 protsenti ja Venemaal 26,6 protsenti. Tugevaid on siin enam-vähem ühepalju — 7,7 ja 7,4 protsenti.

•• Funktsionaalne lugemisoskus on Eesti venelastest nõrk 27,3 protsendil ning Venemaa õpilastest 35,3 protsendil. Tugevaid oli selles arvestuses Venemaal pisut rohkem ehk 1,7 protsenti Eesti venelaste 0,9 protsendi vastu.

•• 2006. aasta aprillis sooritas Eestis PISA testi juhusliku valiku alusel ligi 5000 õpilast peaaegu 400 000 õpilase seas 57 riigist.