Toomas Kariis kinnitas Delfile, et streigi korraldamise teemal on arutelusid organisatsiooni sees peetud, kuid millal ja millisel kujul streik võib toimuda, ei taheta veel avalikustada. „Need on suured ettevõtmised, mida ei tehta ülepeakaela,” rõhutas Kariis.
Kariis sõnas, et liit ei taha kedagi hirmutada ega paanikat külvata, kuid streigi idee pole oma aktuaalsust kaotanud ning tervishoiu rahastamine vajab ümberkorraldusi. Täpses ajas pole mehe kinnitusel veel kokku lepitud, kuid kuna streigist tuleb ette teatada vähemalt kuu aega, siis kõige varem toimub streik maikuus.
Mehe sõnul ollakse oma noorte pärast mures, kuna palju minnakse tööle välismaale. Nii on eesmärk ka noortele näidata, et muutused on võimalikud. „Arstide keskmine vanus on kõrgemapoolne, noorte osakaal on väike,” avaldas Kariis muret. Kui palgatase jõuab naaberriikidele lähemale, elatakse Tallinna arstide liidu juhatuse esimehe hinnangul pigem kodumaal.
Kariisi sõnutsi on eesmärk, et palgatõus peaks ostuvõime säilitamiseks hinnatõusuga sammu, ideaalis taastataks 2008. aasta ostuvõime, samas pole palga süsteemset korrigeerimist olnud juba aastaid. Kollektiivlepingut tuleks Kariisi sõnul muuta, tõsta alampalka, ning uuendada lepingut regulaarselt, näiteks igal aastal.
Küll aga tuleb arstide palgatõusuks raha kuskilt ka leida ning üks võimalus selleks on teenuste hinda tõsta. „Kui korrigeerime palgakomponenti, siis see sisuliselt tähendab, et haigekassa peab ümber hindama kõik tegevused, kus on arsti või õe töö sees – need lähevad natukene kallimaks,” nentis Kariis.
Streigi toimumisel oleks sest osavõtjaid ilmselt vähemalt Tallinnas ja Tartus. „Ma arvan, et tähtsaid meditsiinilinnu võiks selline aktsioon ikkagi puudutada,” lausus Kariis. „Eks see ongi praegu hindamisel, kui palju inimesed sellega kaasa tulevad. Selge on see, et reaalsed sissetulekud on väiksemates haiglates väiksemad,” viitas Kariis väiksemate haiglate arstide võimalikule osavõtusoovile.
Streikimine ei ole Kariisi kinnitusel aga eesmärk omaette. „Probleem on ikkagi selles, et aastaid on olnud tervishoiusektor defitsiidis, mis väljendub ka haiglate tegevuses,” märkis Kariis. „Tahaks näha konkreetseid samme tervishoiusektori jätkusuutlikkuse garanteerimisel.”
