Terviseameti sisekommunikatsiooni spetsialist Kairi Pikk ütles Delfile, et Hiiu ravikeskuse kontrolli eesmärgiks oli välja selgitada, kas Eesti Ekspress artiklis „Sajandi filmitegija talub hooldushaiglas alandusi„ avaldatud väited teenuse halva kvaliteedi kohta vastavad tõele.

"Kontrolli ajal olid hoolealused hooldatud ja ruumid puhtad," ütles Pikk. "Samuti ei tuvastatud uriinilõhna. Praeguseks kannavad ravikeskuse töötajad nimesilte ning osad väljakutsenupud on parandatud."

Pikk märkis, et sihtasutusele Hiiu ravikeskus on väljastatud terviseameti tegevusluba L02708 hooldusraviteenuse osutamiseks 85 voodikohal.

Kuna ravikeskusel ei ole haigekassaga sõlmitud lepingut hooldusraviteenuse osutamiseks, siis osutab ravikeskus sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt hooldamise teenust, selgitas Pikk.

Kontroli käigus tuvastas terviseamet, et Hiiu ravikeskuse ruumid vastavad nõuetele, on olemas vajalik aparatuur ja sisustus ning seal on võimalik alustada tegevusloal märgitud tähtaja jooksul hooldusraviteenuse osutamist.

Mullu juhtis amet tähelepanu 15 hooldekodu puudustele

Terviseameti järelevalveosakond kontrollis eelmisel aastal kokku 24 hooldusraviteenuse osutajat üle Eesti, neist enamikes oli osutatav teenus valdavalt nõuetele vastav. Märgukirjad tehti 15 asutusele.

Puudustena esinesid peamiselt vead dokumenteerimisnõuete ja tervishoiuteenuse kvaliteedinõuete täitmises.

Probleeme oli patsientide privaatsuse tagamisega, mille puhul oleks abiks näiteks teisaldatavad vaheseinad või sirmid.

Ligi kolmandikul kontrollitud asutustest puudus õe väljakutsesüsteem, mõnel puhul oli jäetud teavitamata asukoha muudatusest või tervishoiutöötajate koosseisu muutusest.

Hooldatavad olid puhtad ja hooldatud 22 asutuses. Lamatistega isikuid oli 15, neist enamikul olid lamatised juba ravile saabudes, märkis terviseamet.

Üks asutus sai ettekirjutuse, mille põhjuseks oli ohjeldusmeetmete kasutamine.

Märgukirja saanud asutused on andnud teada puuduste kõrvaldamisest ja asunud otsima rahalisi vahendeid õe väljakutsesüsteemi paigaldamiseks.

Väiksemates hooldushaiglate on olukord halvem

Järelevalve käigus selgus, et haigekassa poolt tagatakse 100 protsendiline voodikohtade rahastamine kahes regionaal- ja kahes keskhaiglas. Nendes haiglates on hooldusravi personal kaasatud koolitustesse vajalikul määral ning patsientidele osutatakse eriarstiabi haiglasiseste ressursside arvelt. Haiglasiseselt suudetakse lahendada ka sotsiaalhoolekande küsimused.

Väiksemates hooldusraviasutustes, kus on hõlmatus haigekassa rahastusega viiendik voodifondist, ei ole võimalik panna rõhku patsientide erivajadustele. Antud rahastamissüsteem ei võimalda tagada ka nõuetele vastavat teenust personali vähesuse tõttu.