"Võrreldes eelmise aasta juunikuuga on registreeritud puukborrelioosi juhud veidi vähenenud, kuid puukentsefaliiti haigestujate arv tõusnud", selgitas terviseameti sisekommunikatsiooni spetsialist Kairi Pikk.

Enim borrelioosi haigestumise juhtumeid registreeris terviseamet 20-l korral Tartus. Järgnesid Tallinn 13, Saaremaa 12 ja Viljandimaa 11 haigestujaga.

Entsefaliiti esines terviseameti andmetel viiel korral Pärnus, neljal inimesel Võrumaal ning Tallinnas, Narvas ja Jõgevamaal kolm korda.

Sel aastal on registreeritud 353 puukborrelioosi ja 29 puukentsefaliidi juhtu.

Mida peab puukide kohta teadma?

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge.

Enamasti varitseb puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ning ei kukuta end inimestele puu otsast kaela.

Puugihammustuse vältimiseks:
• kanna puukide märkamiseks heledat, pikkade varrukatega riietust, püksisääred pane sokkide või kummikute sisse;
• kasuta putukatõrjevahendeid;
• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.

Kui puuk on hammustanud:
• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
• kui endal ei õnnestu puuki eemaldada, siis pöördu abi saamiseks arsti poole;
• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
• võta puugist võimalikult pea lähedalt kinni;
• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (või eraldi puugieemaldamisvahendit) ning sikuta ettevaatlikult;
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva kuni kuu aja jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hammustuskoht hakkab punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.