Terviseamet: Pärnu haigla arst seadis eksperimendiga ohtu patsiendi elu

Terviseamet menetles Pärnu arsti Raido Paasma poolt meedias kirjeldatud juhtumit, mille käigus sattus Pärnu haiglas ohtu patsiendi elu, ja leidis et tegu oli doktori omaalgatusliku eksperimendiga.

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri selgitas, et menetluse käigus Pärnu haiglalt saadud selgituste põhjal külastas haiglat möödunud aasta novembris Venemaal 2013. aastal väljaõppe lõpetanud arst eesmärgiga uurida siinseid töövõimalusi.

"Tegemist oli arstiga, kelle kvalifikatsiooni terviseamet ei ole hinnanud ega andnud talle õigust Eestis töötamiseks," märkis Saluri.

Pärnu haigla anestesioloogia-, intensiiv- ja operatiivravi juhataja Raido Paasma oli valmis kolmepäevasele tutvumisvisiidile tulnud potentsiaalsele tulevasele kolleegile tutvustama Eesti tervishoiusüsteemi, Pärnu haiglat ja haigla kliinilise töö köögipoolt.

"Inimene lubati haiglasse Paasma töövarjuna, ilma iseseisva praktiseerimise õiguseta," täpsustas Saluri.

Ühel hetkel oli aga noor vene kolleeg operatsioonitoas ise anesteesiat andmas, mis seadis ohtu patsiendi elu. Terviseamet jõudis järeldusle, et Paasma võttis haigla ja patsiendi jaoks põhjendamatuid riske.

"Välisriigist tuleva arsti pädevuse hindamine on pikk protsess, mille viivad läbi selleks pädevad ja vastava ettevalmistuse saanud inimesed ja ametkonnad," selgitas Saluri kehtivat korda.

Ta lisas, et pädevuse hindamise käigus kontrollitakse siia tulla sooviva arsti poolt esitatud dokumentide ehtsust ja määratakse tema koolituse tase ning selle vastavus siinsetele nõuetele.

Terviseamet on Saluri sõnul oma töös tuvastanud juhtumeid, kus dokumentide ehtsus või nõutav koolituse tase on kaheldavad. "Sel juhul töölesoovija siin töötamiseks luba ei saa," kinnitas Saluri.

"Pärnu haiglas aset leidnud intsidenti tuleb lugeda kahetsusväärseks," ütles Saluri. "Me ei tohi lubada olukordi, kus arstid hakkavad ise testima naaberriikidest tulevate kolleegide pädevust patsientide elu ohtu seades."

Terviseameti arvates oleks kõnealune juhtum pidanud lõppema haigla personalitöötaja hinnanguga, mille kohaselt ei vastanud visiidile tulnud arsti ettevalmistus veel nõutavale tasemele ning lisaks puudus tal vajalik keeleoskus.

"Tegemist oli omaalgatusliku eksperimendiga, millel ei ole vähimadki seost kutsekvalifikatsiooni riikliku tunnustamisega," rõhutas Saluri. 

"Seega jääb raskesti mõistetavaks Paasma edaspidine püüd esitada juhtunut kui „head näidet“ riigipoolsest vähesest kontrollist kolmandatest riikidest tööle tulevate arstide pädevuse üle."

Saluri lisas, et terviseamet on alates 2003. aastast andnud Eestis töötamise õiguse 62-le mõnes endises NSVL-i liikmesriigis hariduse omandanud eriarstile. Neist 37 on olemas töökoht Eestis.

Arstide pädevusele ja ravikvaliteedile annab hinnanguid tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon. Viimase 11 aasta jooksul on komisjon saanud kokku 1043 kaebust ravikvaliteedi hindamiseks.

271 juhul on komisjon tuvastanud erinevaid probleeme, sh 189 juhul ka arstliku vea. Vaid ühel juhul on seni kaebus esitatud välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud arsti kohta, kuid siiski oli kaebus komisjoni arvates põhjendamatu.

Terviseameti teatel ei pea paika väited nagu oleks Eesti puhul tegu kolmandatest riikidest siia tööle tulla tahtvate arstide jaoks transiitmaaga.

"Mitte ühelgi Eestis registreeritud välisriigis hariduse omandanud arstil ei ole õigust ega võimalust saada kohe ja kiiresti sooduskorras tööle mõnda teise EL liikmesriiki," rääkis Saluri. "Selleks tuleb tal eelnevalt kolm aastat pidevalt töötada Eestis. Isegi kui nad läheksid ja prooviksid pärast Eesti tervishoiutöötajate registrisse kandmist kohe mujale minna, siis tähendaks see neile uuesti nn esmakordset registreerimist järgmises riigis."

Seni on vaid neli idasuunalt tulnud arsti saanud terviseametilt tõendi teise EL liikmesriiki tööleminekuks, neist üks oli anestesioloog, kes on registreeritud ka Soome registris. "Pigem tundub, et need arstid, kes Eestisse tegelikult tulla on soovinud, on siin töötamisega jäänud rahul," ütles Saluri.

Pärnu haigla juhtumi valguses peab terviseamet väga oluliseks, et uuesti vaadataks üle kuni 2008. aastani kehtinud seadusesäte, mille alusel sai toonane tervishoiuamet suunata kolmandates riikides hariduse omandanud arste kohustuslikule kohanemisajale.

See võimaldaks kasutada ka erialaseltside kompetentsi kohanemisaja programmi koostamisel. Terviseametil on varasemast head kogemused mitme koostööst huvitatud erialaseltsiga.