“Osa saadeti koju, aga osa jäid tilguti alla, eriti need, kes olid palju oksendanud,” ütles Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisberg veebilehele Läänlane.

Tilgutist manustati noortele patsientidele vedelikku, mida nad olid suures koguses organismist kaotanud.

Haiglas käis nii lasteaiaealisi kui ka algkoolis õppivaid lapsi. Praegu on haiglas üks laps, kel olid samasugused sümptomid kui teistel. Tennisbergi sõnul ei ole ta Uuemõisa lasteaed-algkoolist, aga ilmselt on sealsete lastega kokku puutunud.

Esimesed haigestunud pöördusid haiglasse ööl vastu neljapäeva, enamik reedel. Väiksemad lapsed olid järelevalve all üle ühe päeva.

Sümptomid viitavad salmonelloosile

Terviseameti Haapsalu esinduse epidemioloogia spetsialist Lea Kiis ütles täna Läänlasele, et terviseameti labor uurib praegu umbes 20 Uuemõisa juhtumiga seotud proovi.

“Tugev kahtlus on, et tegu on salmonelloosiga, aga sellele labori kinnitust veel pole. Ootame kinnitust ilmselt esmaspäevaks,” lausus Kiis.

Kiis märkis, et lastel oli tugev kõhulahtisus, osa oksendasid ja neil oli palavik. Kõhulahtisusega kaasneb tavaliselt ka kõhuvalu.

Väikelastel tekib selliste sümptomite korral vedelikupuudus ja seepärast oligi neil vaja haiglas tilgutite all olla. “Väikelastele on vedelikukaotus ohtlikum kui suurtele,” selgitas Kiis, lisades, et palja joomisega ei saa alati vajalikku vedelikukogust kiiresti taastada.

Haigestunute seas oli ka üks õpetaja. “Köök on ühine, kui puhang on lahti, võivad kõik haigestuda,” märkis Kiis.

Praegu pole veel teada, millest haiguspuhang algas, kuid on suur võimalus, et ohtlikud bakterid peitusid toidus. Kui tegemist on salmonelloosiga, siis sellesse võib nakatuda ka haigestunud inimesega kokku puutudes.

“Aga praegu veel täpselt öelda ei saa,” ütles Kiis. “Köögiosa kontrollis meie veterinaarkeskus, nad võtsid analüüsid ja ootavad vastuseid.”