Terviseamet hoiatab: leetrid on taas Eestisse jõudnud

 (13)

Vaktsineerimine
Foto: Andres Putting

Kui mullu ei registreeritud Eestis ühtegi leetritesse haigestumise juhtu, siis tänavu on esimese nelja kuuga juba viis inimest leetritesse haigestunud.

Neist neli on sisse toodud, kaks haigestunut on vaktsineerimata lapsed, teatas terviseamet.

Seisuga 31.12.2010 oli Eestis 2-14 aasta vanustest lastest vaktsiini esimese doosiga vaktsineerimata 3 837 last, mis tähendab seda, et ligi neli tuhat last ei oma piisava tasemega immuunsust ja on sellega ohustatud leetrite poolt.

Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse andmetel registreeriti mullu Euroopa riikides 30 367 leetrite haigusjuhtu.

Enamik haigusjuhte esines: Bulgaarias (72%), Prantsusmaal (17%), Saksamaal ja Itaalias. Ühtegi haigusjuhtu ei registreeritud Tšehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Islandis, Leedus, Lätis, Luksemburgis, Maltal ja Slovakkias.

73 protsenti haigestunutest olid vaktsineerimata, kümme protsenti haigestunutest olid vaktsineeritud ühe doosiga, kaks protsenti olid vaktsineeritud rohkem kui ühe doosiga ning 15 protsenti haigestunutest oli vaktsineerimisstaatus teadmata.

13 protsenti haigestunutest moodustasid kuni üheaastased lapsed, 23 protsenti olid 1-4-aastased lapsed, 45 protsenti 5-19 lapsed ja 19 protsenti täiskasvanud.

3,2 protsenti haigusjuhtudest olid sissetoodud teistest riikidest: 71 protsenti – Euroopast, 15 protsenti – Aafrikast ja 12 protsenti – Aasiast. 2010. aastal registreeriti 21 leetrite surmajuhtu: 18 – Bulgaarias, 2 – Prantsusmaal, 1 – Rumeenias.

Loe veel

Seoses leetrite taaslevikuga Euroopas ja Eestis tuletab terviseamet meelde, et:

• Leetrite põdemisjärgne immuunsus püsib eluaegselt.
• Vaktsineerimisjärgse immuunsuse kestvus on üle kümne aasta. Vaktsineeritud lastel on see piisava tasemega, kuid keskeas langeb vaktsineerimisjärgne immuunsus alla kaitsva taseme ning kunagi lapsepõlves vaktsineeritud täiskasvanud muutuvad vastuvõtlikuks leetrite vastu.
• Kui varem vaktsineeritud inimene haigestub leetritesse, siis on haiguse kulg üldjuhul kergem, kui mittevaktsineeritutel.
• Riikliku immuniseerimiskava alusel immuniseeritakse lapsi tasuta leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini kahe doosiga: esimene vaktsiinidoos manustatakse lapsele ühe aasta vanuses ja teine doos 13 aasta vanuses. 1-aastaste laste immuniseerimisi korraldab perearst, 13-aastaseid immuniseerib koolitervishoiuteenuse osutaja või perearst. Riikliku immuniseerimiskava raames hangib riik leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini ainult laste immuniseerimiseks.

Praegu Euroopas valitsevas olukorras soovitame lapsevanematel kontrollida, kas nende laps(ed) on immuniseeritud vastavalt immuniseerimiskavale leetrite-mumpsi ja punetiste vastu.

Seoses reisimisega või mõnel teisel põhjusel võib tekkida ka täiskasvanutel vajadus vaktsineerida ennast leetrite-mumpsi ja punetiste vastu. Eestis omavad müügiluba leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiinid M-M-RVAXPRO (Sanofi Pasteur) ja PRIORIX (GSK), millede maaletoojaks on Magnum Medical OÜ. Maaletooja kinnitusel on M-M-RVAXPRO vaktsiin Magnum Medical OÜ-s saadaval.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare