Terviseamet: grippi nakatumiste arv on tõusuteel, haigestumise kõrghooaeg veel tulekul
Terviseameti andmeil on grippi haigestumine tõusutrendil, haigestumise kõrghooaeg seisab kõigi eelduste kohaselt veel aga ees.
Terviseameti pressiesindaja Simmo Saare sõnul on saab haigestumuse intensiivsust saab hinnata endiselt madalaks, kuid gripi levikut laialdaseks. Haigestumine kasvab kõikides vanusrühmades.
Enim haigestusid selle aasta kolmandal nädalal koolilapsed, kelle hulgas oli haigestunute juurdekasv 25 protsenti .
Sel gripihooajal põhjustavad Eestis haigestumisi kolm ringluses olevat viirust, millest kaks on A- ja üks B-gripiviirus, märgib Saar. Sealhulgas neist üks on seagripiviirus.
Kui muidu on gripi peamiseks sümptomiks kiirelt tõusev kõrge palavik, samuti peavalu, kuiv köha või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu, siis seagripi iseärasuseks on mõnel juhul üsna kerge kliiniline pilt. Näiteks palavik ei pruugigi tõusta üle 38 kraadi ning esineb ainult üksikuid hingamisteedega seotud sümptomeid nagu köha või kurguvalu.
Seetõttu ei kipu inimesed haiguse korral alati arsti poole pöörduma ning jätkavad tööl käimist. Nii võib juhtuda, et lõpuks arsti juurde jõudes on patsiendid juba raskes seisundis, vajades hospitaliseerimist või koguni intensiivravi. Üldiselt võivadki gripiga kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ning krooniliste kopsu- ja südame-veresoonkonna haiguste ägenemine.
Saare sõnul on kõige olulisem haigena kodus püsimine, vastasel juhul levitatakse haigust töökaaslastele ja teistele inimestele. Rahvarohkeid kohti tuleks vältida ja tervetaga suheldes peaks hoidma nendega umbes meetrist distantsi ja köhima ainult taskurätti või selle puudumisel kasvõi varrukasse, soovitab terviseamet.
Kui inimene ise ei ole gripi riskirühma kuuluv ja sümptomid pole väga hullud, piisab kodus püsimisest, rohkest vedeliku tarbimisest ja apteegis käsimüügis ostetavatest ravimitest. Seisundi raskemaks muutumise korral tuleks arsti poole pöörduda.
Niiöelda püstijalu gripi põdemine võib viia kriitilise seisundi tekkimiseni, tuua tüsistused ja vajaduse hospidaliseerimise järele.
Laste puhul tunneb gripi ära järgmiste sümptomite abil:
• lapsel on hingamisraskusedlapse nahk on sinakas või hall
• laps ei joo piisavalt
• laps oksendab tugevalt või sageli
• laps ei ärka ega reageeri millelegi
• laps on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada
• lapse gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas
Mis puudutab gripi vastu vaktsineerimist, siis sellega on soovijad sel talvel hiljaks jäänud, sest gripiviirused on aktiivselt ringluses. Immuniteedi väljakujunemiseks läheb vähemalt 2 nädalat ning võib juhtuda, et vaktsiin ei jõua oma kaitseefekti avaldada, märkis terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova
Tulevast sügisest on hooldekodude patsientidele gripivastane vaktsineerimine tasuta. Sel hooajal paluti hooldekodudel leida vahendid ravi- ja hoolealuste gripi vastu vaktsineerimiseks ise. Eelmise aasta andmetel vaktsineerisid hoolealuseid ligi 30% hoolekandeasutustest.
