Teoloog: uus paavst kiireid reforme ei too, kuid muutused võivad saabuda ootamatult
Eile valiti paavstiks Jorge Mario Bergoglio, keda eelnevalt väga suureks favoriidiks ei peetud. Kui üllatav selline valik on?
Laias laastus ei olegi see üllatav. Võis ju arvata, et tahetakse jätkata senist kurssi ja seega oli konservatiivne valik oli üsna oodatav. Võib-olla oleks oodanud siiski nooremat paavsti. Bergoglio puhul toodi esile, et ta on 76-aastane ja ta oli olnud juba Benedictus XVI valimise ajal tugev kandidaat.
Ühest küljest tõepoolest ladinaameeriklasest kandidaat saavutas võidu, kuid samas on tegemist inimesega, kes on kuuriaga tuttav ja oskab itaalia keelt. See valimine näitas, et üritatakse jätkata Johannes Paulus II võetud kurssi.
Mis saab kõige suuremaks väljakutseks selle suuna jätkamisel?
Võib ju näha, et selline väga jäik positsioon seksuaalmoraali küsimustes ja teisalt sotsiaalsete probleemide lahendamine ei ole nii väga lihtsalt ühendatavad sellises kontekstis, mis võiks katoliku kiriku mõju suurendada. Kõik need skandaalid, mis on katoliku kirikuga seoses vajavad selget lahendust ja kirikupoolset avatud käsitlust.
Siiski jääb väga raskeks kiriku jaoks teha mingeid uuendusi olukorras, kus kirikujuhid on võrdlemisi eakad ja kus mõne probleemi juures tuleks sellist värsket lahendust otsida.
Kuigi Argentina on suhteliselt arenenud riik, siis kas uue paavsti valikus on ka mingi sõnum selles osas, et katoliku kirik soovib arengumaades positsiooni parandada?
Nii või teisiti on vähemarenenud alad olnud kiirema kasvu piirkondadeks katoliku kiriku jaoks. Aafrika on praegu kõige suurema katoliiklaste arvu kasvuga kontinent. Ka Aasias on olnud juurdekasv küllaltki suur, kuid Ladina-Ameerikas on täheldada pigem nelipühaliste populaarsuse tõusu ja katoliku kirik seal enam nii kiirelt ei kasva, rääkimata Euroopast ja Põhja-Ameerikast, kus katoliku kirik on positsioone kaotamas.
Praegune paavsti valik ei näita nii selgelt panustamist arenevatele maadele. Pigem on see konservatiivne valik selles mõttes, et tegemist on Euroopaga võrreldava piirkonnaga ning Argentina puhul eriti võib seda öelda.
Katoliiklaste arvu hinnatakse kogu maailmas 1,2 miljardile. Kas see number pigem jätkab kasvamist või hakkab kahanema?
Pigem see number ikkagi veel tõuseb, sest üldine juurdekasv on praegu ikkagi kiirem kui vähenemine mõnel pool.
Kas katoliku kirik pääseb reformidest, säilitades samas oma tähtsuse ja ulatuse?
Praeguste valikute juures ei ole näha, et seda reformi kiirelt tuleks. Võib olla ka nii, et kuna seda reformi väga kiivalt kinni hoitakse, siis mingil hetkel tuleb ta sellise suurema murranguga.
Midagi sellist oli ka Vatikani II kirikukogu juures märgata (1960ndatel – toim). Kirik oli tolleks hetkeks pikka aega hoidnud väga konservatiivset joont ja siis see murrang tuli üllatusena kõigile vaatlejatele. Ka praegu võib nii olla, et midagi lähemal ajal ei sünni, kuid mõne aja pärast võib midagi ootamatut tulla.
