Nõmmiku sõnl ei ole luterliku teoloogia keskmes ühiskondliku korralduse küsimused, vaid armastua ja lunastus. "Kiriku esindajad võivad ju neis asjus nõu anda, aga see ei ole ühiskonna või kiriku liikmete jaoks määrav," ütles Nõmmik Delfile antud kommentaaris.

Nõmmik tõi välja, et eesti akadeemilise teoloogia areng on nõukogude aja tõttu olnud pärsitud ja see on suur probleem. "Akadeemiline teoloogia on saanud Eestis alles nüüd kakskümmend viis aastat arendeda ja see pole olnud piisav, et samasooliste küsimuse üle suuremat arutelu pidada," ütles ta Eesti luteri kiriku geide suhtes vähesalliva suhtumise põhjuseid analüüsides. "Katseid geiabielude teemal kirikus arutelusid pidada on olnud küll ja küll ja ma usun, et sügavutiminev arutelu ka varem või hiljem tuleb," ütles ta.

"Kahtlemata on nõukogude periood sundinud Eesti luterliku kiriku oma kapslisse ja maailmaga pole olnud pikalt võimalik diskussiooni pidada," põhjendas Nõmmik Eesti luteri kiriku märkimismäärset erinemist näiteks Põhjamaade kirikust.

Täna arutab Eesti Evangeelne Luteri Kirik Tartus kirikukogul, kas riigikogu peaks põhiseaduses sätestama, et abielu on liit ühe mehe ja ühe naise vahel.