"Kalevipoja monumentaalskulptuuri võib oma kõrguselt võrrelda 5–8-korruselise hoonega. Kuna nii kõrge ehitise paigutamine kaitsevööndisse varjaks osaliselt vaated merelt Tallinna vanalinnale, siis on arvamuse andnud asutused põhimõtteliselt sellise kuju püstitamise vastu," teatas amet.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum kavandab samasse asukohta skulptuuri „Betooni valatud merelaine“, mis jääb veepiirist alla poole. Selle ettepaneku osas menetlus jätkub.

Skulptuuride püstitamiseks planeeritud asukoht jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse.

Kahe taotluse vahel kaalumine oli ameti sõnul pikk protsess, millesse kaasatati erinevaid asjaomaseid asutusi ja sõna said ka kunstiringkonna eksperdid.

Praegune regulatsioon on ameti hinnangul aga liiga üldsõnaline, et riik saaks öelda, millist ehitist ta avalikes veekogudes näha soovib. Otsustaja saab lähtuda asjakohastest arvamustest, kehtivatest planeeringutest ning mõõdetavatest kriteeriumidest, mitte visuaalsest aspektist.

Menetlusreeglid näevad ette, et olukorras, kus samale alale on esitatud rohkem kui üks taotlus, tuleb menetlus algatada selle taotluse alusel, mis vastab enim Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule.

Kehtiv vette ehitamise regulatsioon töötati välja peaasjalikult tehniliste rajatiste püstitamiseks.