Kui pärast 2008. aastat ehitatud majade puhul tohib toatemperatuur eluruumides tõusta kuni 27 kraadini ja töökohtades kuni 25 kraadini, siis enne seda ehitatud majade puhul mingeid riiklikke piiranguid ette nähtud pole. „Oleme banaanivabariigi olukorras, kus pole elementaarseid tervisekaitsenõudeid toatemperatuurile. On ainult nõuded ehitatavatele ja oluliselt rekonstrueeritud hoonetele," ütles Kurnitski.

Tema sõnul võib vanemas hoones, millel on suured aknad, aga pole jahutussüsteemi, tõusta temperatuur isegi 35 kraadini. „See on aga juba inimesele füsioloogiliselt ohtlik piir  ja siis oleks põhjust sellisest hoonest väljuda ja tuuletõmbus tekitada." Kurnitski sõnul on hooneid, kus elementaarsed töötingimused pole tagatud, Eestis palju.

Kurnitski loodab, et paari aasta jooksul luuakse nõuded ka vanemate hoonete toatemperatuuri jaoks. „See on loomuliku arengu küsimus, et sellised nõuded peavad tekkima. Kui inimesed nendes hoonetes töötavad, siis see on töötervishoiu küsimus ning tööandjale rahaline küsimus, sest kui töötajatel on ebamugav töötada, langeb nii tööviljakus kui ka töö kvaliteet. Investeeringud õhustusse teenivad ennast aga kiiresti tagasi"

Alates 2008. aastast kehtib valitsuse määrus „Energiatõhususe miinimumnõuded", mille kohaselt tohib uues majas toatemperatuur tõusta kuni 27 kraadini, ütles Kurnitski. Kui toas on pidevalt märksa soojem ning inimesel on kahtlus, et tema kodu on valesti ehitatud, siis saab ta tellida temperatuurisimulatsiooni. Kui simulatsioon kahtlusi kinnitab ja hoonel on garantiiaeg, siis on võimalik nõuda ehitajalt või arendajalt puuduste likvideerimist.

Siiski tasub palavuse käes kannatavatel uue kodu ostnutel natuke hoogu pidada, sest majade temperatuurisimulatsiooni puhul ei võeta aluseks mitte tänast suveilma, vaid tavalise suve välistemperatuuri, mis kerkib üle 27 kraadi loetud päevade jooksul, aga praegu on 30 kraadi juba pikemat aega. Lisaks võib uue maja toatemperatuur ületada 27 kraadi 150 kraadtunni jooksul (kraadtunni saamiseks korruta tunnid ja kraadid, mil toatemperatuur on üle 27 kraadi).

Kurnitski sõnul on õhustusega majades  temperatuurid seni hästi püsinud, kuid see võib äikese ja niiske õhu tulekul natuke muutuda. Kuna niiskes õhus on palju veeauru, millel on ka suur soojusmahtuvus, siis kulub jahutusseadmes palju võimsust just vee kondenseerumisele ja õhu kuivatamisele. Sellises olukorras on ka aktsepteeritav, et temperatuur töökohtadel kerkib 26-27 kraadini.

Kui hooned on hoolikalt projekteeritud, on elamutes on võimalik nõuded täita ka ilma jahutuseta. Kuigi praeguses olukorras võivad temperatuurid kerkida pea 30 kraadini, on see tervise seisukohast veel turvaline.