"Iseenesest tundub, et see on hea uudis. Meile tulevad niikuinii nõrgemad õpilased. Aga meie eesmärk on saada ka väga tublisid õpilasi, kelle keskmine hinne on kõrgem ja kes on leidnud selle valiku. Ka nemad tulevad niikuinii," ütles Kaldma Delfile.

Kaldma ei arva, et kehtestatav lävend võiks süvendada kutsehariduse kehva mainet. "Ma ei ütle, et meil kehv maine on. Meil on maailma parimad õpilased," ütles ta.

See, et kutsekoolides on tunnistustel keskmine hinne madalam kui gümnaasiumisse minejatel, on Kaldma sõnul taotluslik. "Kes tahab akadeemilisele poolele minna, lähebki gümnaasiumisse, kes aga on käelises ja tehnilises mõtlemises tugevam, tuleb kutsekooli. See ongi eesmärk," lisas Kaldma.

"Võib-olla see toob meile õpilasi natuke juurde," ütles Kaldma ja lisas, et üldiseks eesmärgiks on saada igale noorele teatud vanuseks kutse kätte. "Praegu on hästi palju neid noori, kellel ei ole kutset."

Täna teatas Mailis Reps soovist, et tulevikus saaksid gümnaasiumisse sisse vaid need, kelle põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne on vähemalt 3,75. Kõik, kes lävendit ei ületa, saadetakse sellisel juhul kutsekooli.