Hea lugeja, anna SIIN teada, millistel Eesti maanteedel võib normaalsest libedusetõrjest vaid und näha!

Tänane Eesti Päevaleht paljastas, et maanteeameti ja teehooldusfirmade talihoolduse lepingud eiravad juba viiendat aastat paljudel Eesti teedel teehooldusele seatud riiklikke nõudeid. Sealhulgas eiravad maanteeameti teehoolduslepingud reegleid ka kohas, kus on kahe nädala jooksul juhtunud järjest kolm ränka õnnetust, milles hukkusid kaks ja viga said enam kui kümme inimest.

Teedealaseid koolitusi pakkuva ettevõtte T-Ilm OÜ juht Margus Kehi osutas, et tänapäevased tehnilised võimalused annavad tund-tunni haaval ette selge pildi, kuidas maanteeameti tegematajätmine viis Jõhvi-Tartu maanteel saatusliku õnnetuseni.

„Antud juhtumi puhul, kui analüüsida lähima teeilmajaama andmeid, milleks on Kauksi jaam, siis teetemperatuur langes alla nulli juba õhtul kell 21. Kastepunkti temperatuur oli teetemperatuuriga lõikunud ning asetses sellest kõrgemal, mis tähendab niiskuse kondenseerumist teepinnale. Kui teepind oli plusstemperatuuride poolel avaldus see kastena ja hiljem juba miinuses olles härmatisena, mille sõidukite soojad rehvid muutsid libedaks jääks. Antud juhul alustati lähima teeilmajaama andmete põhjal, mis mõõdab ka soolamäära teel, libedusetõrjega peale kella 2. Seega oli libeduse tekkest kulunud enam kui 5 tundi,“ analüüsis Margus Kehi.

Kui maanteeameti ja teehooldaja vaheline leping oleks vastanud riikliku määruse nõuetele, oleks teehooldusmasinad pidanud teeilmajaama andmetele tuginedes välja sõitma juba mitu tundi enne õnnetust ja jää tekke ohu likvideerima.

Margus Kehi osutas, et ennetav libedusetõrje on ettevõtetele – ja seega ka teenust tellivale riigile – tegelikult isegi odavam. „Tegelikkuses on see ettevõtjale odavam kui tagajärgede likvideerimine. Seda sel lihtsal põhjusel, et ennetama minnakse palju väiksema soolamääraga, kui pärast jääd sulatama. Paljud ettevõtted, keda olen koolitanud, on selle hästi omaks võtnud. Sellise koguse jää juures, mis selleks ajahetkeks on teele moodustunud, kasutatakse libeduse likvideerimisel juba oluliselt suuremaid koguseid libedusetõrje vahendeid. Seega kokkuvõtteks on ennetav libedusetõrje odavam kui tagajärgede likvideerimine. See tagab liiklusohutuse, oma personali ohutuse ja on keskkonnasäästlikum,“ ütles Kehi.

„On loomulikult kurb tõdeda, et määruses kehtestatud nõudeid hooldele eiratakse, kuna tellija ja töövõtja omavaheline leping ei näe ette ennetamist. Määrus peaks siiski olema lepingust kõrgemal seisev õigusakt,“ lisas ta.

Esmaspäeva öösel kella ühe paiku põrkasid Ida-Virumaal Jõhvi-Tartu maanteel Rannapungerja külas kokku reisibuss ja veoauto. Esialgsetel andmetel kaotas Tartust Jõhvi poole sõitnud Leedu veoauto libeduse tõttu juhitavuse ja kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku Jõhvist Tartu poole sõitnud reisibussiga. Bussis oli 19 reisijat ja kaks bussijuhti. Kokkupõrkes hukkus roolis olnud 49-aastane bussijuht. Haiglasse viidi 13 kannatanut, neist kaks raskete vigastustega. Veoauto roolis olnud 40-aastane mees viga ei saanud. Politsei kinnitas, et teeolud olid sündmuspaigas väga libedad.