Teder: muus keeles hariduse andmine linna erakoolis pole põhiseaduspärane, kui õigus eestikeelsele haridusele pole tagatud
Õiguskantsler Indrek Teder leiab, et avalikule võimule kuuluvas eragümnaasiumis peab olema tagatud igaühe õigus saada eestikeelset õpetust ja tegi riigikogule ettepaneku viia erakooliseadus kooskõlla põhiseadusega.
"Nagu me kõik teame, on vene koolides eesti õppekeelele üleminek olnud seadustatud juba alates aastast 1993, mil võeti vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseadus," meenutas Teder oma ettekandes. "Ikka selleks, et igaüks saaks eestikeelset õpetust."
Ka 2010. aastal vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus lähtub tema sõnul samast ning sätestab, et üldjuhul on munitsipaalgümnaasiumi õppekeel eesti keel.
Samas erandjuhul võib aga õpetada muus kui eesti keeles. Seda aga siis, kui selleks on olemas vabariigi valitsuse luba, täpsustas Teder.
"Teadaolevalt pole valitsus kõnealust luba sugugi alati andnud," märkis Teder. "Valitsuse keelust olenemata on aga kohalikke omavalitsusi, kes püüavad pakkuda avaliku raha toel muukeelset haridust, muutes oma tegutsemisvormi avalikust eraõiguslikuks ning asutades erakooli."
Õiguskantsleri sõnul on erakooli asutamise taga veendumus, et tegutsedes eraõiguslikus vormis ei seo kohalikku võimu kohustus tagada eestikeelse gümnaasiumihariduse kättesaadavust.
"Sellisele veendumusele on andnud ainest erakooliseadus, mis lubab erakoole eraõiguslike isikute kaudu asutada ka avalikul võimul," ütles Taeder. Nimelt sätestab seadus, et erakoolis määrab õppekeele kooli pidaja.
"Seepärast analüüsisin kõnealust sätet põhiseaduslikkuse järelevalve korras. Leidsin, et avalikule võimule kuuluvas eragümnaasiumis eestikeelse õpetuse asemel muus keeles hariduse andmine pole põhiseaduspärane, kui eelnevalt on kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on tagatud igaühe õigus saada eestikeelset õpetust," kõneles Teder riigikogule.
Teder selgitas, et hariduse andmise eesmärgiks on ühelt poolt tagada inimese kasu (isiksuse areng, ühiskonnaelus tulemuslikult osalemise võimalus), teiselt poolt aga ühiskonna oma (ühiskonna areng ja sidusus, demokraatia toimimine, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, jõukuse kasv).
"Kuna antavast haridusest peab tõusma kasu nii inimesele kui ka kogu ühiskonnale, oleks õigus haridusele sisutühi, kui seda ei saaks riigikeeles, mis on ühiskonnaelu korraldamise keeles," ütles Teder.
Et õigus haridusele poleks pelgalt sõnakõlks ja haridusest tõuseks tulu nii inimesele endale kui ka ühiskonnale, kes teda oma kulu ja kirjadega harib, on riik tulenevalt põhiseadusest õigustatud ja kohustatud tagama igaühele eestikeelse õpetuse ulatuses, mis annab inimesele keele näol tööriista enda ja ühiskonnaelu korraldamisel, leidis Teder. Selle kohustuse peavad võrdselt täitma nii seadusandlik ja täitevvõim kui ka kohalikud omavalitsused. Seejuures on seadusandja kohustatud looma õigusraamistiku, mis tagaks eesti keeles õppimise võimaluse igaühele.
Teder ütles oma ettekandes veel, et erakooliseaduse kehtestamisel pole seadusandja aga nende põhiseaduse sätete järgi talitanud: erakooliseadus lubab kohalikul omavalitsusel tegutsemisvormi valides otsustada õppekeele üle ise.
"Selliselt ei kontrolli riik, et igaühe õigus saada eestikeelset õpetust oleks tagatud. Kontrolli puudumisel võib tekkida olukord, kus ühel hetkel polegi eestikeelne gümnaasiumiharidus igaühele kättesaadav," leidis Teder lõpetuseks.
