Teder: laste rehabiliteerimine vastuolus põhiõigustega

Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et olukord, kus riik on jätnud seaduses reguleerimata sõltuvuses laste rehabiliteerimisteenuse sisu ja rahastamise ning teenusele suunamise menetluse, on vastuolus laste põhiõigusega tervise kaitsele ning õigusega korraldusele ja menetlusele.

Seadusandja ei ole ei alaealise mõjutusvahendite seaduses, sotsiaalhoolekande seaduses ega ka mitte üheski teises seaduses sätestanud sõltuvushäiretega alaealiste suhtes kohaldatava rehabilitatsiooniteenuse sisu kirjeldust, seisab õiguskantsleri täna riigikogule saadetud ettekandest.

Seaduse tasemel on reguleerimata, millist abi on rehabilitatsiooniteenusele suunatud lapsel õigus saada (tervishoiuteenused, rehabilitatsiooniteenused, haridus). Puuduvad kohustuslikud nõuded rehabilitatsiooniteenuse  osutajatele (nõuded ruumidele, personalile, programmis või teenusel osalevate laste arv jne).

Samuti on reguleerimata, kas ja mil määral on mõjutusvahendi kohaldajatel õigus piirata laste põhiõigusi (nt õigust vabadusele ja isikupuutumatusele), kui see osutub rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkuse jaoks hädavajalikuks.  Rehabilitatsiooniteenuse osutamist raskendab oluliselt ka teenuse finantseerimismudeli puudumine.

Sõltuvushäiretega laste rehabilitatsiooniasutused on loodud üksikutes kohalikes omavalitsustes, näiteks Tallinnas ja Jõhvis. Euroopa Liidu liikmesriikide narkomaaniaga võitlemise meetodeid uurinud rahvusvahelise uurimisrühma aruandes on tõdetud, et nii Tallinna kui ka Jõhvi rehabilitatsiooniasutustes pakutava teenuse kvaliteeti ei ole võimalik kontrollida, kuna puuduvad riiklikud teenusekirjeldused ja nõuded rehabilitatsiooniteenuse osutajatele.

„Seadusandja tegevusetuse tulemusena on tekkinud olukord, kus enamikus Eesti kohalikest omavalitsustest ei ole sõltuvushäiretega lastele spetsiaalset rehabilitatsiooniasutust loodud ja efektiivne rehabilitatsiooniteenus ei ole kättesaadav. Samal ajal nendes vähestes omavalitsustes, kus teenust osutatakse, tegutsevad rehabilitatsiooniasutused põhiõiguste piiramisel ilma seadusliku aluseta“, ütles õiguskantsler.

Tallinna Laste Turvakeskuse näitel võib väita, et kui riik ei ole seaduse tasemel sätestanud, kas ja mil määral on mõjutusvahendi kohaldajatel õigus laste põhiõigusi mõjutusvahendi rakendamisel piirata, kui see osutub ravi- või rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkuse jaoks hädavajalikuks, siis asub väga vajalikku teenust osutav asutus  laste  põhiõigusi ja -vabadusi piirama selleks seaduslikku alust omamata.