Teder: hirmutamine ja hüsteeria ei tohiks olla riigielu korraldamise vahendiks
Selles, et kõrgeim võim on Eesti rahval, sai Tedre sõnul kokku lepitud 1992. aasta juunis toimunud rahvahääletusel, kus vastu võeti tänavu 20-aastaseks saava põhiseadus.
"Ühtlasi sai toona määratud, kuidas rahvas võimu teostab. See toimub hääleõiguslike kodanike kaudu riigikogu perioodiliste valimiste ja rahvahääletusega," rääkis Teder.
Igapäevast võimu teostab rahva nimel riigikogu. "Teisisõnu, valitud rahvaesindajad ei ole võimu teostamisel vabad, neid seob ja kohustab põhiseadus ning vastutus valija ees, lausus Teder.
"Kui kõige põhimõttelisemad riigielu suunavad otsused võtab rahvas vastu otse, näiteks põhiseaduse üldsätete peatükki saab muuta vaid rahvahääletusel, siis kõik teised Eesti riigi seisukohalt olulised otsused peab põhiseaduse järgi tegema riigikogu ning neid ei saa delegeerida täitevvõimule ega kellelegi kolmandale. Siinkohal tuleb viidata, et teatud otsuste, mis aga ei või puudutada põhiseaduse aluspõhimõtteid, tegemise on rahvas põhiseaduse täiendamise seaduse rahvahääletusel vastuvõtmisega usaldanud Euroopa Liidule," teatas Teder.
"Meie põhiseaduse järgi ei saa riigikogu oluliste küsimuste otsustamist delegeerida mõnele oma komisjonile. Riigikogu komisjon, ükskõik kui kõlav selle nimi ka ei oleks, ei asenda riigikogu täiskogu. Vaatamata põhiseadusest tulenevale, on Eestis levimas trend, kus rahva esindajad otsustavad aina vähem," kritiseeris Teder.
Vaadates üle-euroopalisi trende, võib Tederi sõnul öelda, et võrreldes ajaga 10-20 aastat tagasi, on rahvusparlamentide roll mõneti vähenenud ning rohkem otsuseid võetakse vastu täitevvõimu või hoopis kellegi kolmanda, näiteks Euroopa Komisjoni tasemel.
"Nähtust, kus kirjade järgi peaks toimuma demokraatia ehk rahva võim, kuid tegelikkuses on võimu ja otsuse seos rahvaga kauge, on hakatud nimetama postdemokraatiaks – termin, mis iseenesest on vaieldav ja ma seda terminit ise väga ei poolda," lisas Teder.
Teder lausus, et tema poole pöördunud inimeste ja ettevõtjate avaldustest näeb ta usku põhiseadusse ja sellesse, et demokraatlikud protsessid siiski toimivad.
"Kindlasti ei tohi riigikogu ja täitevvõim rullida rahvast ja põhiseadusest üle loosungiga, et demokraatlikke protsesse järgides jääme üksi, liitlastest ilma," lausus Teder.
"Siinkohal soovitan meenutada kunagist Narva Elektrijaamade erastamise asja. Nimelt levitati ka tol ajal hirmutavat emotsionaalset seisukohta, et kui me ei nõustu tingimusteta sel kujul erastamisega, siis me ei saa ei Euroopa Liitu ega NATO-sse."
"Mis sõnumi me sellega oma riigist anname? Kas ei meenuta see hüsteerilist partnerit, kes kardab paaniliselt suhte katkemist ja on selle nimel valmis ohverdama kõik. Minu arusaamist mööda hirmutamine ja hüsteeria ei tohiks olla riigielu korraldamise vahendiks," teatas Teder.
