Teaduste Akadeemia president: uuringute rahastamise puhul ei mängi rolli, et otsustajate seas on rohkem mehi

 (63)
Teaduste Akadeemia president: uuringute rahastamise puhul ei mängi rolli, et otsustajate seas on rohkem mehi
KollaažEkspress Meedia

Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees, professor Rainer Kattel arvab, et kui nõukogudes on ülekaalus mehed, saavad vähem tähelepanu humanitaar- ja sotsiaalteadused. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere leiab, et professor Katteli arvamus justkui muudaks sooline ebavõrdsus nõukogudes otsuseid, milliseid uuringuid rahastatakse, ei vasta tõele.

Tarmo Soomere, kes on ka TANi liige, ei leia, et meeste vähemus nõukogus kuidagi otsuseid mõjutaks. „Tegelikud probleemid on hoopis mujal: tegemist on ühe osaga märksa suuremast probleemist, mille nimi on sooline ebavõrdsus teadusmaastikul,” tunnistas Soomere Delfile.

„Soolise võrdõiguslikkuse küsimus akadeemilisel maastikul ei ole lihtsalt õigluse või puuduvate reeglite probleem,” alustab Soomere, „on äärmiselt tõenäoline, et naiste alaesindatus teadlaste seas mõjutab teaduse kujunemist negatiivselt.”

Miks aga naisteadlaseid protsessidesse ei kaasta? "Ja kui küsida, miks näiteks Teaduste Akadeemia ei anna peaministrile nõu nimetada TANi rohkem naiseksperte, siis ajaloolistel põhjustel on meil tipptasemel naiseksperte Eestis vähe. Nad on rängalt üle koormatud ja me peame natukene vaatama, et me neid läbi ei põletaks," sõnab Soomere ja rõhutab väikese Eesti inimressursi olulisusele.

Professor Katteli kirjast nähtub ka möödapääsmatu tõsiasi, et erinevad ühiskonna rühmad peavad tähtsaks erinevaid probleeme. „Keskne küsimus on seega palju laiem: kas või kuidas ühiskond suudab tagada selliste teadmiste tootmise, mis jäävad välja „suhteliselt homogeensest privilegeeritud valgete keskealiste meeste huvisfäärist“ (nagu sõnastas Margo Brouns sarkastiliselt, kuid täpselt, kümmekond aastat tagasi),” tõstatas Soomere küsimuse.

Kattel leiab, et TANis, kus 12-st nõukogu liikmest on pelgalt kaks naist ja seegi tänu ministrikohtadele, sest nõukogusse kuuluvad ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps, jäetakse "tänu" meeste ja loodus- ning täppisteaduste esindajate ülekaalule humanitaar- ja sotsiaalvaldkond tahaplaanile.

Kattel rõhutab sookvootide olulisust ja möönab, et kui asju vaadataks teise pilguga, siis oleks uuringute finantseerimine niisamuti teistsugune. „Kõige olulisem on, et investeeringud võiksid olla seotud ühiskonna sotsiaalsete probleemide lahendamisega, mitte ainult uute toodete ja teenustega,” ütles Kattel ja tõi näitena soolise võrdõiguslikkuse ning palgalõhe küsimuse Eestis.

Nõukogu ei seadnud palgalõhe küsimust kõige prioriteetsemate teemada hulka. Näiteks tehisintellekti või küberkaitse teemad on olulisemad kui palgalõhe. Küll aga kinnitab programmi RITA juht Liina Eek Delfile, et praegu paistab eelarvest, et ka palgalõhe küsimus saab rahastuse.

Lisaks TAN-le toob Kattel näitena veel hulgim nõukogusid, kus on ülekaalus mehed. „Näiteks avaliku-õiguslike ülikoolide kuratooriumid, riigiettevõtete nõukogud ja paljud teised. Leian, et avalik sektor peaks näitama eeskuju ja üle vaatama oma peamised nõukogud, komisjonid ja ametikohad,” märkis Kattel.

Kattel on seisukohal, et muuta tuleb protsesse, kuidas avalik sektor selliseid kohti täidab. „Soolise tasakaalu taotlemine oleks kindlasti väga vajalik samm ning seda oleks väga lihtne teha. Kindlasti oleks sellele ühiskonnale oluline mõju eelkõige läbi avaliku sektori eeskuju,” möönis Kattel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare