Teaduse elutööpreemiad said Vladimir Hižnjakov ja Ülo Lille
Vladimir Hižnjakov ja Ülo Lille saavad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antavad 38 347 euro suurused riigi teaduspreemiad, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Vladimir Hižnjakov on Tartu ülikooli vanemteadur, ta on uurinud tahkiste optilisi omadusi ja spektrograafiat, kristalli lisanditsentrite teooriat, kuuma luminestsentsi, mittelineaarset optikat, kõrgtemperatuurilist ülijuhtivust ja kvantoptikat. Ülo Lille on uurinud prostaglandiinide keemiat.
Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest andis valitsus välja kaheksa 19 174 euro suurust teaduspreemiat.
Gennadi Vainikko sai preemia täppisteaduste alal uurimuste tsükli „Südamlikud Volterra integraalvõrrandid“ eest, Peep Palumaa keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli „Tsingi ja vase rakulised funktsioonid ning roll Alzheimeri tõve patoloogias“ eest, Mart Min tehnikateaduste alal teadustöö „Signaalid impedants-spektroskoopias: originaalsed meetodid, uudsed rakendused“ eest ja Eduard Maron arstiteaduse alal uurimuste tsükli „Paanikahäire teket ja kulgu mõjutavad neurobioloogilised tegurid“ eest.
Anne Kahru sai teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Sünteetiliste nanoosakeste ökotoksikoloogia ja toksilisuse mehhanismid“ eest, Asko Lõhmus põllumajandusteaduste alal uurimuste tsükli „Metsakasvatuse ökoloogilise säästvuse edendamine “ eest, Tiit Tammaru sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli „Rahvastikurühmade linnastumine, eeslinnastumine ja vastulinnastumine Eestis“ eest ja Valter Lang humanitaarteaduste alal uurimuste tsükli „Eesti ja Baltimaade pronksi- ja rauaaeg“ eest.
47 934 euro suurune riigi teaduspreemiat teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest valitsus välja ei andnud. Tänavu ei laekunud selle preemia andmiseks ühtegi ettepanekut.
Teadlased saavad preemiad kätte vabariigi aastapäeval 24. veebruaril.
