Teadur: Balti riigid on kiirelt vallutamiseks liiga suured
Kui sõjaväelased räägivad üllatusrünnakust või äkkrünnakust, siis mida selle all mõeldakse?
Tõenäoliselt peetakse silmas niisugust rünnakut, mille kohta ei ole piisavat eelhoiatusaega. Küsimus on muidugi, mis on piisav. Luureinfo ei ole sellisel juhul andnud piisavalt märku, et mingi vaenulik tegevus võiks alata. Laias laastus võib öelda, et mida suurem on kaasatud väekontingent, seda raskem on varjata selle liikumist. Äkkrünnaku puhul saame rääkida suhteliselt väikestest üksustest ja nende varjatud liikumisest. Ulatuslikumat manöövrit, mis eeldab suuremate väekontingentide kaasamist, ei ole üldjuhul võimalik varjata. Äkkrünnaku puhul räägime väikese ja mobiilse üksuse tegevusest, mis teistpidi operatsioonilises mõttes ei saa tähendada ulatuslikku pealetungi või mingi märkimisväärse territooriumi konventsionaalses mõttes enda kontrolli alla saamist.