Tõenäoliselt peetakse silmas niisugust rünnakut, mille kohta ei ole piisavat eelhoiatusaega. Küsimus on muidugi, mis on piisav. Luureinfo ei ole sellisel juhul andnud piisavalt märku, et mingi vaenulik tegevus võiks alata. Laias laastus võib öelda, et mida suurem on kaasatud väekontingent, seda raskem on varjata selle liikumist. Äkkrünnaku puhul saame rääkida suhteliselt väikestest üksustest ja nende varjatud liikumisest. Ulatuslikumat manöövrit, mis eeldab suuremate väekontingentide kaasamist, ei ole üldjuhul võimalik varjata. Äkkrünnaku puhul räägime väikese ja mobiilse üksuse tegevusest, mis teistpidi operatsioonilises mõttes ei saa tähendada ulatuslikku pealetungi või mingi märkimisväärse territooriumi konventsionaalses mõttes enda kontrolli alla saamist.

Kui tuleb käsk alustada tegevust, siis mille järgi peaks luure märkama, et midagi toimub?

See sõltub, kui suurt üksust kavatsetakse kaasata. Mõne pataljoni suuruste üksuste, eriti kui nad paiknevad eri baasides, liigutamine lühiajaliseks „kirurgiliseks operatsiooniks” võib jääda vajaliku tähelepanuta kuni hetkeni, kui nad lahkuvad oma alalisest paiknemiskohast. Kui eeldada, et tegemist on õhu kaudu liigutatava üksusega, siis seni, kuni nad asuvad oma lennukite pardale. Sel juhul on aeg suhteliselt lühike, need ettevalmistused ei pruugi olla tõlgendatavad rünnaku ettevalmistamisena. Kui räägime millestki suuremast, mis peaks liikuma maismaad pidi ja kui on kavatsus pidada lahinguid kauem kui üksusega orgaaniliselt kaasas olev kütuse-, laskemoona- ja toiduvaru lubab – ja seda ei saa olla pikemaks ajaks kui kaheks-kolmeks päevaks –, siis tuleb varud kuhugi koondada, et neid oleks võimalik vägedele järele vedada. Selline vaheladude tekitamine ei jää kindlasti märkamata.