Teadlased arutavad Stockholmis Estonia katastroofi põhjusi

Eri maade teadlased ja laevaehitusinsenerid arutavad esmaspäeval ja teisipäeval Stockholmis Estonia laevahuku põhjusi, sest peavad ametliku uurimiskomisjoni lõppraportis esitatut vasturääkivaks.

Mitme Estonia huku ametliku versiooni kahtluse alla seadnud teadlase ja laevaehitusinseneri hinnangul püüavad Eesti, Rootsi ja Soome valitsus vältida Estonia huku uut uurimist, kirjutas Eesti Päevaleht.

Kolm riiki on sõlminud lepingu, millega tunnistavad vraki merehauaks ning keelavad oma maa kodanikel selle uurimise. Nad teevad aktiivset tööd selle nimel, et lepinguga ühineks üha rohkem riike.

Sellest hoolimata on Rootsi kodanike survegrupp AgnEF veendunud, et kolme riigi valitsused loovad laevahuku uurimise komisjoni, kirjutas ajaleht.

"See on vaid aja küsimus," ütles AgnEF-i sekretär Bertil Calamnius. "Rootsi on allkirjastanud ÜRO resolutsiooni, mille järgi ta on kohustatud algatama täiendava uurimise, kui mõne katastroofi puhul tuleb ilmsiks uusi fakte, mis seavad kahtluse alla varasemad järeldused," selgitas Calamnius.

Seminaril esinevad USA, Suurbritannia, Hollandi, Rootsi, Kreeka ja Šoti teadlased. Ettekandega esineb ka Rootsi tööstusminister Mona Sahlin.

Laevavraki puutumatust kaitsva kokkuleppega on ühinenud Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Läti, Suurbritannia, Venemaa ja Poola. Eesti, Soome ja Rootsi sõlmisid kokkuleppe 1995. aastal.

Kokkuleppe järgi on reisiparvlaeva Estonia vrakk hukkunute viimne puhkepaik, kuhu ei tohi tungida võõrad. Ilma kõigi kokkuleppega ühinenute nõusolekuta ei tohi Estonia vrakki uurida ega filmida.

Reisiparvlaev Estonia uppus 1994. aasta 28. septembri öösel teel Tallinnast Stockholmi mõnekümne minutiga. Õnnetuses hukkus 852 inimest, eluga pääses 137.