“Virmaliste nägemine ei sõltu aastajast,” selgitas Kolka Delfile, täpsustades samas, et niipalju sõltub nägemine küll aastajaast, et meil on suvel ööd valged ja virmalisi lihtsalt pole näha. “Kui meil ka suvel oleks öösel pime, siis näeksime suvel ka.”

Virmalised tekivad Maa magnetiliste pooluste lähedal ja see sõltub päikese aktiivsusest. “On vaja, et päike oleks aktiivne ja kui päikeselt välja paisatud laetud osakesed jõuavad umbes kolme-nelja päeva pärast maani, siis maa magnetväli püüab nad kinni ja nad põrkuvad vastu maa atmosfääri ja tekitavad helenduse, mida me kutsume virmalisteks,” rääkis astronoom.

“See, et eile nähti virmalisi, tähendab tõepoolest, et õhtu pidi selge olema, aga füüsikaline põhjus ei olnud mitte selles, et ilm oli külm ja selge, vaid selles, et umbes neli päeva tagasi oli päike aktiivsem kui muidu ja nüüd need laetud osakesed jõudsid maani,” kummutas ta arvamuse, et just külmal talveööl võib taevas värelevaid virmalisi näha.

Harukordseks teeb virmalised see, et me ei oska kunagi ette ennustada, millal on päikese aktiivsuse periood. Pealegi ei pruugi see laetud osakeste vool alati olla suunatud maa poole, lisas teadlane.