Teadlane: venelased suhtuvad Eesti passi pragmaatiliselt
Saates "Vabariigi kodanikud" räägiti täna vene inimeste osalemisest Eesti elus ja vene gümnaasiumide üleminekust suures osas eestikeelsele õppele järgmisel sügisel. Stuudios olid Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik, õpetaja Dmitri Rõbakov, poliitik ja Vene muuseumi juht Sergei Ivanov ning Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi direktor Leif Kalev.
Palju keskenduti saates ka värsketele ühiskondlikele uuringutele, milles venekeelsete inimeste ühiskondlikku aktiivsust mõõdeti.
Leif Kalev leidis, et hoolimata mitmetest negatiivsetest tähelepanekutest oli uuringust võimalik leida positiivseid signaale: näiteks olevat selle põhjal võimalik väita, et eestlased ja venelased on hakanud üksteist rohek tähele panema ja ka teineteise seisukohtadega arvestama.
Suurimaks väljakutseks pidas Kalev ühise poliitilise maastiku ja meediaruumi loomist, et Eesti riigis saaksid esindatud kõik ühiskondlikud grupid. Praegu on kasvõi Eesti kodakondsuse küsimus taandunud paljude venekeelsete silmis ainult pragmaatiliseks teemaks ehk lähtutakse küsimusest "Mida mina sellest kasu saan?", nentis Kalev.
Narva kolledži direktor Katri Raik rõhutas, et eestlased peaksid rohkem mõistma ka seda, miks kohalikud venelased on koolireformi pärast mures. Samas on Raik optimistlik, sest uuringute andmetel leiab 80 protsenti eestlastest, et venekeelse elanikkonna huvidega tuleb arvestada. Samuti on suurenenud nende eestlaste ja venelaste arv, kellel on teisest rahvusest sõpru. Ka pani Raik inimestele südamele, et rahvuste vaheliste suhete hindamisel tuleb arvestada ka seda, millisest olukorrast me 20 aastat tagasi alustasime.
Endise riigikogulase Sergei Ivanovi hinnangul on sesoses venekeelse inimestega Eestis kaks peamist probleemi - esiteks on Eesti kodakondsuspoliitika liiga jäik ja teiseks töötab Eesti riigiasutustes liiga vähe mitte-eestlasest inimesi.
1990. aastate alguses valitud kodakondsuspoliitika on üks peamisi põhjusi, miks osa elanikkonnast endiselt nagu isolatsioonis elab, väitis Ivanov.
Venekeelsete koolide küsimust lahates küsis Ivanov, kumb variant on vajalikum: kas venekeelsete koolide eestistamine või vene koolid, kus õpetataks korralikult selgeks eesti keel. "Suurem osa venelastest saavad aru, et eesti keel on vajalik. Selles ei ole ju küsimus," lisas ta ning ütles, et tema arvates on praegu käimas liiga kiire eestistamine. Sellega seoses aga tekkivat küsimus, kust saada neid õpetajaid, kes oleksid võimelised lisaks eesti keele oskamisele ka eesti keeles oma õppeainet edasi andma.
Õpetaja Dmitri Rõbakov aga oli seisukohal, et mõned reformid oleks tulnud vene koolides juba kiiremini läbi viia ning mitmed probleemid tulenevadki sellest, et seni on reformidega viivitatud. Ka leidis õpetaja, et mitmed venekeelsed inimesed on nn isolatsioonis elamise endale kahjuks ise valinud.
Samas toonitas Ivanov, et eestlaste ja venelaste omavahelised suhted inimlikul tasandil pole üldsegi nii halvad kui need võib-olla meedias paistavad. Peamiseks probleemiks on tema sõnul parteipoliitika, mis toitub liiga palju vastandumisest ja seda mõlemalt poolt.
Stuudiosse helistanud televaataja juhtis tähelepanu ka sellele, et keeleoskus iseenesest ei pruugi olla piisav argument hinnangute andmiseks. Ta tõi näiteks oma kohalikust venelasest abikaasa, kes on Eestis sündinud, kuid ei oska eesti keelt, ning tema enda, kes on tulnud Venemaalt siia ja õppis eesti keele ära peamiselt karjääri silmas pidades. Samas on tema eesti keelt mitte valdav mees igati positiivselt meelestatud eesti riigi ja maa suhtes.
