Teadlane: linnas elavate kajakate ja vareste vastu pole head rohtu
Linnuökoloogia teadur Marko Mägi sõnul pole linnalindude pealetungi vastu ühte väga hästi toimivat ja odavat meetodit.
„Kõik seni mujal maailmas katsetatud odavamad peletusmeetodid nagu hirmutamine visuaalselt või akustiliste vahenditega on suhteliselt lühiajalised, sest linnud harjuvad võõraste objektide ja helidega suhteliselt kiiresti,“ rääkis Mägi Delfile.
Linna elama asunud linnud erinevad Mägi sõnul oma iseloomuomadustelt vabas looduses elavatest liigikaaslastest päris suuresti – linnalinnud on julgemad, uudishimulikumad ja sageli ka agressiivsemad. „Seepärast on neist vabanemine pikk ja vaevarikas,“ nentis ta.
„Kõige lihtsam lahendus oleks loomulikult linnud füüsiliselt hävitada, näiteks maha lasta, kuid seda ei luba meie seadusandlus,“ ütles Mägi ja lisas, et sellel on mõju ainult siis, kui pole teisi linde, kes hõivaks lastud lindude koha.
Miks linnud linna trügivad?
Ta tõi näiteks ühe linnavarestest vabanemise katse Singapurist, kus vareseid tõesti lasti hulgaliselt maha, kuid selle mõju oli siiski suhteliselt lühiajaline.
„Märksa tulemuslikumaks osutus linna rämpsust puhastamine, millega jõuamegi sinna, miks linnud üldse linna trügivad,“ rääkis Mägi. „Vastus on väga lihtne – linnad pakuvad piisavalt kergelt toidupoolist ja suhteliselt turvalist elukeskkonda.“
Mägi sõnul ei saa ju pahaks panna, et linnud eelistavad mugavamat elu. „Inimesi ei kipu ju keegi linnast ära ajama, kuigi neid on samuti kohati „liiga palju“,“ võrdles Mägi.“Linnalindude problemaatika on lihtsalt üks näide sellest, kuidas kunagine või ka tänapäevane linnaplaneerimine ei ole suutnud ette näha võimalikke kitsaskohti.“
„Kui rääkida linnalindude ohjamise üldprintsiipidest, tuleb alustada rohujuure tasandilt ehk teisisõnu tuleb piirata lindudele eluks vajaliku ressursi kättesaadavust,“ ütles Mägi. Reeglina on selleks kas inimtekkeline või linnalooduslik toit, mida linnud suudavad parkidest leida. Samuti soodsad pesitsustingimused.
Tuvitädid teevad karuteene
Mägi sõnul on linnalähedaste prügilate sulgemine kindlasti suur samm õiges suunas, kuid selle mõju on pikaajaline ja võib hakata avalduma alles aastate pärast.
„Kui üldse, sest reeglina leidub linnades piisavalt „tuvitädisid“, kes ei suuda vastu panna kiusatusele linde toita,“ viskas Mägi kivi taas inimeste kapsaaeda.
„Inimesena mõistan sellise tegevuse hetkelist emotsionaalset positiivset mõju, kuid kui selline „lisasöötmine“ võimaldab linnalindudel edukalt järglaskonna üles kasvatada, kes samuti linna elama jäävad, siis on ühel hetkel kuri karjas.“
Lindude peletamine on Mägi sõnul juba tulekahju kustutamine, kuid tegeleda tuleks tulekahju ennetamisega. „Peletamine toimib vaid juhul, kui lindudel on olemas alternatiivne koht, kuhu minna. Vastasel juhul korduvad samad „jamad“ üha uuesti ja uuesti,“ rääkis ta.
