Teabeamet: mõnes teises piirkonnas alanud konflikt Venemaa ja NATO vahel võib laieneda ka Eestisse
Eesti ei ole Teabeameti hinnangul Venemaa jaoks sõjalise planeerimise seisukohalt esmatähtis. Tähtsaimad on Kaliningrad, Koola operatiivsuund (Arktika) ja alates 2014. aastast Ukraina. Suurim sõjalise konflikti oht Baltimaades võib tekkida Venemaa juhtide valearvestusest, mis võib tuleneda nende moonutatud ohupildist lääne strateegilisel suunal, sealhulgas Baltimaades toimuva kohta. Samas vaatab Venemaa Euroopat ühtse tervikuna ja seotuna teistes regioonides toimuvaga, seega võivad konfliktid Ukrainas või Arktikas anda siirdeid ka Baltikumi.
Kuigi Eesti ei ole Venemaa jaoks sõjalises mõttes esmatähtis, võidakse ka siin sõjalist jõudu kasutada. Näiteks võidakse sõjalist jõudu kasutada olukorras, kus NATO ja Venemaa vahel mõnes muus regioonis tekkinud konfliktis ei ole Vene relvajõud suutelised adekvaatselt vastama. Luues konfliktikolde Baltikumi, üritaks Venemaa saada endale tugevamad positsioonid relvakonfliktile järgnevateks kõnelusteks.
Konflikti puhkedes tuleb arvestada, et Venemaa käsitab Balti mere regiooni tervikuna ja sõja korral ei hooli Moskva ühegi riigi neutraalsusest. Kreml arvestab sellega, et NATO võib kasutada Soome ja Rootsi taristut ja on seetõttu valmis ründama sihtmärke ka nende riikide territooriumil, hoolimata sellest, et need ei ole NATO riigid.
Balti riike peab Venemaa NATO kõige raskemini kaitstavaks tugialaks, kust lähtub püsiv oht Venemaa julgeolekule ja nende hinnangul võib NATO tuua siia sõja korral üks kuni kaks korpust. Moskva arvates on siin vaid kaks positiivset stsenaariumi: kui Balti riigid NATOst välja astuksid või kui NATO lakkaks olemast - kõik muud lahendused on Venemaa seisukohalt poolikud.
Venemaa sõjaline planeerimine Balti operatiivsuunal lähtub eeldusest, et tal on vägede koondamisel NATO ees ajaline eelis. Moskva usub, et suudab Balti riikides sooritada piiratud ulatusega sõjalise operatsiooni, enne kui NATO jõuab tõhusalt sekkuda. Sellise operatsiooni eesmärk ei oleks kogu Eesti või Läti territooriumi hõivamine, vaid kontrolli kehtestamine mõne piiriäärse linna või piirkonna üle. Operatsiooni sooritaksid alaliselt Eesti või Läti piiride läheduses paiknevad üksused, mida julgestaks 1. tankiarmee ja Kesksõjaväeringkonna üksused ning heidutusena taktikaline tuumarelv.
Sõjalist jõudu Balti operatiivsuunal suurendatakse järk-järgult. Pealtnäha väikesed sammud on osa suuremast pikaajalisest plaanist. Venemaa tegevuse tagamaad ilmnevad selgemalt, kui vaadata asju pikemas perspektiivis. Selle põhjal võib väita, et Venemaa on viimastel aastatel oluliselt tugevdanud oma Balti operatiivsuunal asuvat väekontingenti ning suurendanud siin peetavate õppuste mahtu ja komplekssust.
Toimunud muudatustest olulisemad on 15. armeelennuväebrigaadi formeerimine Pihkva oblastis Ostrovis ja operatiivtaktikaliste rakettide Iskander paigutamine Luugasse. Lisaks on Narva taktikalisele suunale ümber paigutatud mitu 6. armee üksust. Samuti on plaanis Peterburi põhjaservas Sertolovos asuv õppekeskus formeerida tankivägede õppekeskuseks. Lähiaastatel võidakse Balti operatiivsuunal moodustada veel üks armeelennuväebrigaad ja üks luure- või eriüksuse brigaad.
Peale vägede arvu otsese suurendamise Balti operatiivsuunal kujutavad Eestile ohtu Kaliningradi ning Eesti ja Läti piiride lähedusse paigutatavad uued relvasüsteemid, nagu Iskander, merel ja õhus baseeruvad tiibraketid, millega on võimalik Eesti liitlastest isoleerida ja rünnata liitlaste abi vastuvõtmise seisukohalt üliolulisi objekte.
Rünnakud kriitilistele sihtmärkidele saavad Venemaa sõjalises planeerimises järjest suurema tähtsuse. Balti riikides võivad sellisteks sihtmärkideks olla näiteks NATO abivägede vastuvõtmiseks või teenindamiseks mõeldud taristuobjektid. Taktikalise tuumarelva kasutamine Eestis asuvate objektide või siin viibivate NATO üksuste vastu on siiski vähe tõenäoline.
Eesti julgeoleku seisukohalt on oluline ka kõik, mis toimub Kaliningradis ja Valgevenes. Venemaa ja Valgevene tihedal sõjalisel koostööl, mida demonstreeris hiljutine õppus "Liidukilp - 2015" Pihkva ja Leningradi oblastis, on vahetu mõju Eesti julgeolekule.
Siin tuleb silmas pidada ka Balti laevastiku tegevust, mida võidakse poliitilise olukorra pingestudes kasutada pikaajalise sõjalise heidutuse tekitamiseks ELi ja NATO lähinaabruses.
Võimalik, et rahvusvahelise olukorra halvenedes tuuakse Kaliningradi oblastisse lisavägesid. Samas, hoolimata Venemaa ametlikust retoorikast, ei ole Balti laevastik Vene sõjalaevastikule lähiaastatel esmatähtis, sest selles piirkonnas valitseb stabiilne julgeolekukeskkond.
