Kui kuni 2000. aastani ei olnud Tartus ühtki ja 2002. aastal oli viis nakatumist, siis tänavu septembrikuu lõpu seisuga on juba 14 uut nakatunut, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kokku elab Tartus ametlikel andmetel 54 HIV-positiivset, kes on nakatunud alates 2000. aastate algusest. Need on end kontrollida lasknud inimeste registreeritud andmed — kui palju nakatumisi tegelikult on, on raske öelda. Lisaks neile diagnoositi mullu ainuüksi Tartu vanglas 54 HIV-positiivset kinnipeetavat. Tartul on HIV-nakkuste hulga poolest Ida-Virumaa ja Tallinna järel kolmas koht.

Endine riigikogulane ja pikaaegne aidsiennetaja Nelli Kalikova hoiatab, et Tartu elab piltlikult öeldes epideemilise HIV-pommi otsas. Arvestada tuleb, et HIV levib üha enam seksuaalsel teel noorte inimeste seas, mitte enam üksnes narkomaanide hulgas, ning Tartu linnas on väga suur noorte inimeste kontsentratsioon.

“Tartusse tulevad kokku noored igast Eesti nurgast, kes ei too sellesse linna kaasa mitte ainult oma teadmisi, vaid ka HIV,” ütles Kalikova. “Nakkusel on kerge Tartusse tulla — noored võivad seal kergelt nakatuda ning siis lahkumisel viia nakkuse oma kodukohta, kus praegu pole HIV poegagi.” Nakatumisi võib Kalikova sõnul endaga kaasa tuua ka tudengite seas populaarne amfetamiini süstimine, mis on HIV levikul samuti ohtlik.

Samas on HIV-ennetus Tartus Kalikova sõnul mitte isegi lapsekingades, vaid suisa paljajalu. Tema sõnu tuleb tudengite hulgas ennetustöö tunduvalt tõsisemalt käsile võtta, et ära hoida ühel hetkel tekkida võivat kiiret nakatumisepideemiat.

Tartu ülikooli pressiteenistusest tõdeti, et ülikool ise oma üliõpilaste seas spetsiaalset HIV-ennetustööd ega teavituskampaaniaid ei tee. Tartu linnas tegutseb küll Tartu ülikooli kliinikumi alla kuuluv aidsinõustamiskabinet ning Tartu noorte nõustamiskeskus, kus kõik alla 25-aastased saavad end tasuta kontrollida.

Arst ja noorte nõustaja Kadri Sikk märkis, et nende külastajatest on 60 protsenti tudengid ning 40 protsendi visiitide eesmärgiks on enda kontroll. Külastamissagedus on tema sõnul viimastel aastatel stabiilsena püsinud, aastas tuleb kokku umbes 10 000–11 000 külastust, kuid nende seas on ka korduvkülastusi.