Tartu Ülikooli zooloog Marko Mägi selgitas, et homoseksuaalsus on looduses üsna laialt levinud nähtus, "mille tembeldamine ebaloomulikuks ja loodusega vastuolus olevaks saab pigem kanda teadmatuse arvele."

"Kuigi ühe liigi piires on homoseksuaalsed suhted reeglina vähemuses," lausus Mägi, "ei tohiks tänaseks juba üle 500 liigi puhul dokumenteeritud nähtus – näiteid leiab nii putukate kui ka kõigi selgroogsete organismirühmade seast – panna kedagi kulme kergitama oma harulduses."

Mägi sõnul on paljudel loomadel on emased ja isased inimsilmale äravahetamiseni sarnased. "Seepärast on eeldatud, et suguaktid toimuvad erinevate sugupoolte vahel. Tänapäevased isendite tuvastamise meetodid on aga paljastanud, et paljud suguaktid on homoseksuaalsed," ütles teadlane.

Sõltuvalt oludest võivad osad isendid heita paari samast soost partneriga, näiteks juhul, kui sugupoolte suhe ei ole võrdne. Sel juhul on näiteks emaslindudel kasulikum oma sigimisedu parandamiseks heita paari teise emasega, muna aga peab viljastama loomulikult isaslind.

"Seega võib homoseksuaalsust osaliselt seletada strateegiaga "parim võimalus halva mängu juures", kuid põhjuseid võib ka teisi olla," lausus Mägi ning lisas, et siiski kohtab looduses täielikku homoseksuaalsust loomade seas harva, enamasti on see ajutine.

"Ei saa kuulutada erandeid normiks. See on mulle praegu kõige rohkem vastukarva. Ma olen hariduselt bioloog ja tean väga hästi, mida bioloogias tähendab norm. Homoseksuaalsus ei kuulu normi piiresse," olid eile Peeter Ernitsa sõnad.